• OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
Domineerivalt detsentraliseeritud ja konkurentsipõhine rahastus on tekitanud ülikoolides mitmeid keerulisi väljakutseid, kirjutab Nurkse instituudi professor Ringa Raudla.
Ringa Raudla
  • Ringa Raudla
  • Foto: Erakogu
Teadustegevuse rahastamine on Eestis viimased 15 aastat toimunud konkurentsi- ja projektipõhiselt. Kui vaadata Eesti kahe suurema ülikooli (Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli) eelarveid, siis umbes 50% ülikooli eelarvest moodustavad rahad, mida teadusgrupid on “hankinud” eri projektide kaudu. Nende kahe ülikooli “teaduseelarvetest” ligikaudu 95% on projektipõhine.
Euroopa kontekstis on need vägagi ekstreemsed näitajad. Nende numbrite valguses võikski küsida, kuidas on selline rahastuskeskkond mõjutanud teadlaste käitumist rahastuse hankimisel ning milliseid probleeme on projekti- ja konkurentsipõhine rahastus kaasa toonud finantside juhtimisel ülikoolides. 
Detsentraliseeritud ja konkurentsipõhise rahastuse paradoksid

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele