Aktiivne fondijuhtimine ei taga paremat analüüsi

Kuigi olen ise võtnud kursi aktiivselt juhitud fondi loomiseks ja minust ilmselt saab mõne aja pärast fondijuht, näen mitmeid aspekte, mille tõttu sellised fondid keskmisena ei suuda ületada turutootlust.

Esiteks, investeerimismaailmas liigub palju raha. Samas ligipääs börsidele on miljonitel, mis teeb börsid väga konkurentsitihedaks ja üha efektiivsemaks valdkonnaks, kus keskmisest paremate investeerimisvõimaluste leidmine muutub aina keerukamaks.

Teiseks tuleb vaadata, millega tegelevad aktiivselt juhitud fondide juhid tavapäraselt ja milliste ettevõtete investeerimise poole nad vaatavad. Siin on erisusi, kuid enamasti otsivad fondijuhid pigem suuri ettevõtteid, mille rahavood oleksid tugevad. Selliste ettevõtete leidmisega saadakse üldjuhul hästi hakkama, kuid järgmiseks faktoriks on ettevõtte eest makstud hind. Isegi kui hinnata mõlemat aspekti suhteliselt edukalt, saame me korraliku ettevõtte, mille eest maksame suhteliselt mõistliku hinda. Kuid kui vaadata antud investeeringut läbi investori silmade, siis sellise valikuga ei ole loodud investori jaoks eriti lisaväärtust. Tugeva rahavoo ja mõistliku hinna eest ostetud aktsiad paraku ei ole keskmisest parem investeerimisobjekt, kuigi väliselt võiks tunduda, et eduks on see piisav.

Isegi Warren Buffett kirjutas enda aktsionäridele, et tema lahkumise järel soovitaks ta investoritel osta turuindekseid jäljendavaid ETFe, mille haldustasud on väga madalad. Näiteks SP500 aktsiaindeksit jäljendava ETFi (sümboliga SPY) aastaseks haldustasuks on vaid 0,09%, mis keskmise valikuna on investori jaoks üks parimaid variante.

Eesti probleem on vähene investeerimine

Eestis on aga probleemiks see, et eestimaalane ei investeeri eriti üldse, vaid tarbib ja parimal juhul säästab. Tarbimine viib küll elu edasi, kuid investeerimiskultuuril on Eestis palju areneda, sest aktsiatesse investeerivaid elanikke – jättes välja kohustuslikud pensionifondid – on Eestis vaid umbes 3%, millega oleme pigem kusagil Aafrika, mitte Põhja-Euroopa või Põhja-Ameerika tasemel.

Kui kiirlaene võtvad 150 või 200 tuhat inimest suudaksid liikuda kiirlaenu asemel ots-otsaga kokku tulevasse segmenti; ots-otsaga kokkutulevad inimesed omakorda säästvasse segmenti ja säästvad inimesed investeerivasse segmenti, siis astuksime suure sammu parema investeerimiskultuuri suunas isegi juhul, kui investeerimiseks kasutada fonde, mis jäävad keskmisele tulemusele alla.