Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti vajab nullenergiaseadust

    Taavi SimsonFoto: Erakogu

    Kõik uued eramud ja kortermajad peaksid vastama nullenergia reeglitele, st tootma ise sama palju energiat, kui nad ära kulutavad, paneb ette TTÜ nooremteadur Taavi Simson Eesti Vabaerakonnast.

    Juhul kui rakendamisel tekib raskusi, võib kaaluda kortermajadele nõude leevendamist A-energiaklassini. Kui eramute ja kortermajade puhul on soovitud efekt saavutatud, võib kaaluda nõuete laiendamist ka büroohoonetele ja tootmishoonete kontoriosadele.
    Kuigi energiasäästlikke hooneid on mõnevõrra kallim ehitada kui tavalisi hooneid ning uute kinnisvaraobjektide hind tõuseb, siis võib lõpuks tulla hinnavõit, kui arvestame kulusid kogu hoone eluea jooksul. Nimelt on tavalisel elamispinnal kõige suuremad igakuised väljaminekud küte ja elekter. Suure energiatõhususega elamispinnal on aga need kulud tunduvalt väiksemad ning võttes arvesse ka inflatsiooni ja energiakandjate iga-aastast üldist hinnatõusu, siis suureneb võit iga aastaga. Seega teenitakse tagasi see summa, mis kinnisvara ostmisel justkui kaotati, ja jäädakse veel plussigi.
    Peale selle annab nullenergiamajade ehitamine lisajulgeoleku ja sõltumatuse. Kui maja toodab vajaliku soojuse näiteks maakütte abil ja elektri päikesepaneelide või tuuliku abil, siis kaob vajadus liituda kaugkütte- ja/või elektrivõrguga. See tähendab, et mis ka ei juhtuks suurte katlamajade või elektrijaamadega, jääb toasoe ja valgus vähemalt teataval määral alles. Ühe suure energiatootmise koha asemel tuleb sadu ja tuhandeid pisikesi, mis muudab kogu süsteemi efektiivsemaks, sest jäävad ära suured kaod soojatrassidel ja elektriliinides.
    Lisaks kinnisvara omaniku majanduslikule võidule ja energeetilise turvalisuse suurenemisele aitab nullenergiaseadus kaasa keskkonnasäästule. Väheneb vajadus suurte elektrijaamade ja katlamajade järele, väheneb ka õhku paisatav süsihappegaas ja teised heitmed. Vähenevad heitmed aitavad tõsta nii Eesti kuvandit roheliselt mõtleva riigina kui ka riigil vältida võimalikke kulutusi saastekvootidele.
    Kuigi pikas perspektiivis lähevad nii mõnedki kinnisvaraarendajad üle nullenergiapindade ehitamisele, kuna väikesed kommunaalkulud on saamas tugevaks müügiargumendiks, on sellegi poolest riigil tarvis kaasa aidata nullenergiaseaduse rakendamisega. Esiteks seetõttu, et protsessi kiirendada ja teiseks seetõttu, et osa arendajaid ei kavatse kunagi luua energiasäästlike arendusi ning loodavad platsi puhtaks lüüa soodsama hinnaga. Siin on riigi kohustus suunata lahendusteni, mis oleksid soodsad pikas, mitte lühikeses plaanis.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.