Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksudega ei saa samamoodi jätkata

    Indrek Neivelt.Foto: Veiko Tõkman

    Majutusteenuste käibemaksu teema tundub olevat ettevalmistamata ja paneb mõtlema, kui palju veel on selliseid punkte koalitsioonilepingus, kirjutab endine pankur Indrek Neivelt oma blogis.

    Mul puuduvad majanduslikud huvid hotelliäris. Samas olen laenuandjana olnud suure osa tänaste hotellide alguse juures ja tean väga hästi nende toimimispõhimõtteid.
    Mõned põhjused, miks ei saa tõsta majutusasutuste käibemaksu:
    1. Majutusteenus on suuresti eksport. Härra peaminister väitis riigikogu infotunnis, et majutusasutustel on justkui käibemaksusoodustus. Kui see on nii, siis saavad kõik kaupu ja teenuseid eksportivad firmad käibemaksusoodustust. Ekspordi käibemaks on ju null. Ei ole vahet, kas eksporditakse kaupu või teenuseid. See on üldine põhimõte. Vastavalt statistikale on meil kaks kolmandikku majutatavatest turistidest välismaalased ja välisturistid elavad enamasti kallimates ööbimiskohtades. Seetõttu ei eksi me palju, kui väidame, et vähemalt kolm neljandikku majutusasutuste käibest on eksport. Sellest põhimõttest lähtuvalt oli hotellide käibemaks kuni masu-aegsele maksude tõstmisele 5 protsenti. Seega oleks õiglane majutusasutuste käibemaksu hoopis langetada 9 protsendilt 5 protsendile, mitte tõsta.
    2. Majutusasutustelt tahetakse ära võtta praktiliselt kogu kasum. Käibemaksu tõusuga plaanitakse riigikassasse saada lisaks 20 miljonit aastas. Samas oli näiteks 2013. aastal majutusasutuste summaarne puhaskasum statistikaameti andmetel  23,7 miljonit eurot. Sisuliselt toimuks sellega ühe sektori kasumi natsionaliseerimine. Kas käibemaksu tõstetaks korraga või paari protsendi kaupa aastas, ei ole vahet. Hotellid teenivad samapalju kasumit, kui koalitsioon plaanib rohkem makse võtta. Samal ajal räägitakse, et ettevõtte tulumaksu me ei saa taaskehtestada.
    3. Käibemaksu tõstmise asemel võiks hoopis palka tõsta. Hotellides on tööjõukulud umbes 30 protsenti brutokäibest ehk nn letihinnast. Käibemaksu tõstmine 9 protsendilt 20 protsendini on hotellide jaoks sama, mis palgakasv kolmandiku võrra. Eelmise aasta palgadiskussiooni käigus saime juhtiva reformierakondlase kaudu teada, et näiteks hotellinduses ei saa palka tõsta. Huvitav, kuidas on nüüd järsku võimalik käibemaksu tõsta? Riiklik sekkumine palkadesse on valitseva ideoloogia järgi kurjast. Kuigi palgavaesus on kõikide parteide programmide järgi probleem, eelistatakse mitte palgakasvu, vaid raha äravõtmist maksuna ja selle lastetoetustena tagasi andmist. Palgatõusu võiks hotellide töötajad järgmiseks viieks aastaks  “tänu” käibemaksu tõusule ära unustada. Hea, kui töökoht säilib.
    Käibemaksu mõju
    Loodame kõik, et koalitsioon on aru saanud, et majutusasutuste käibemaksu ei ole võimalik tõsta. Samuti oleks absurdne käibemaksu tõstmine 1 protsendi võrra. Alles me langetasime tulumaksu 1 protsendi võrra ja nüüd tahame käibemaksu samapalju tõsta. On väga kilplaslik langetada tulumaksu ja ise samal ajal rääkida palgavaesuse probleemist ning siis tõsta käibemaksu. Käibemaksu tõstmine mõjutab enam väiksema sissetulekuga inimesi ja tulumaksu langetamine neile väga suurt mõju ei avalda.
    Maksuerisuste kaotamisel ja eelarveaukude täitmiseks tuleks alustada eluasemelaenu intressi tulumaksuvabastusest. See oli kehtestatud ajal, kui elusasemelaenu intressid olid 10 protsenti ja rohkem ning tulumaks 26 protsenti. Täna on eluasemelaenu intressid 2–3 protsenti ja tulumaks 20 protsenti. Seda maksusoodustust ei ole enam kindlasti vaja. Tegelikult oleks pidanud selle tühistama juba 2006. aastal või veelgi varem ja siis oleks ka meie majanduslangus väiksem olnud.
    Kindlasti tuleks võrdsustada lahja ja kange alkoholi aktsiisid. Alkoholiaktsiisi ühtlustamine aitaks kaasa mitte ainult riigieelarve täitumisele, vaid ka vähendaks noorte alkoholi tarbimist. See teine aspekt oleks tegelikult veelgi tähtsam.
    Uus kvalitatiivne tase maksunduses tekib alles siis, kui rikkamatelt eraisikutelt ja suurematelt ettevõtetelt korjatakse rohkem makse kui täna. Senine lähenemine, et anname kusagile natukene juurde ja selleks võtame kõigilt natukene ära, ei toimi. See peaks nende eelarvevaidluste juures olema praeguseks arusaadav.
    Allikas: Indrek Neivelti blogi
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Pangaaktsiate eestvedamisel lõpetas Balti börs nädala plussis
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus tänasel keskmist ületava käibega päeval 0,31% plussis. Aktiivseimad olid täna pangaaktsiad.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus tänasel keskmist ületava käibega päeval 0,31% plussis. Aktiivseimad olid täna pangaaktsiad.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Piima kokkuostuhind kerkis eelmisel aastal kõrgemaks kui iial enne
Piima keskmine kokkuostuhind Eesti põllumajandustootjatelt oli eelmisel aastal 463,49 eurot tonni eest, mis on 47% kõrgem kui aasta varem ja kõrgem kui kunagi varem, teatas statistikaamet.
Piima keskmine kokkuostuhind Eesti põllumajandustootjatelt oli eelmisel aastal 463,49 eurot tonni eest, mis on 47% kõrgem kui aasta varem ja kõrgem kui kunagi varem, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.