Täis kõht kasvatab majandust

Kogemused ütlevad, et see ei ole õõnes poliitiline lubadus, vaid parandab oluliselt kodanikkonna elukvaliteeti. Näiteks Soomes, kus 2009. aastal langetati toiduainetele kehtivat käibemaksumäära, jõudis see samm reaalse hinnalangusena päriselt tarbijani. Sama vajaks ka Eesti.

Mitmes riigis kehtib Eestist madalam maksumäär

Praegu kehtib Eestis toiduainetele 20% käibemaksumäär, samal ajal kui eeskujuks olevas Euroopas on see määr oluliselt madalam – Norras 15%, Soomes 14%, Rootsis 12%, Saksamaal 7%, Suurbritannias koguni 0%.

Olen Eestis elanud ja töötanud poolteist aastat. Selle ajaga olen saanud siinsest elust arvestava ülevaate. See, mida Eestist Euroopas räägitakse – tugev IT-riik ja palju muud head, vastab tõele. Eesti maine on väljapool kodumaad koguni parem kui kodus.

Eesti on innovatsiooniusku. Uuendustest pakatavad teenused nii era- kui avalikus sektoris, alustades mobiilsest parkimisest ja lõpetades e-valimistega. Ühtlasi muutuvad teenused kestlikult paremaks – Eesti areneb ning tahab edasi areneda. Motiveeritus on kiitust väärt.

Mündi teine pool

Kuid on ka varjukülgi. Innovatsiooni rakendamisel tuleb palju tõsisemalt silmas pidada inimeste – nii kodanike, klientide kui ka töötajate – ootusi ja vajadusi. Kindlasti ei võida näiteks jaekaubandusettevõtete vahelist võidujooksu see, kes avab kõige enam uusi kauplusi, vaid see, kes oskab kõige paremini arvestada inimeste vajaduste ja soovidega. Stabiilset ettevõtlust saab ehitada eelkõige lojaalsusele, mille eeldused peab looma tööandja.

Pean võrdselt silmas nii ettevõtte töötajaid kui ka kliente. Seda mõtet saab edukalt laiendada kogu riigile ning Eestil on seda laiendust eluliselt vaja. Mis kasu on mugavast valimissüsteemist, kui inimesed oma kodust ja kodumaalt lahkuvad? See ei ole muidugi ainult Eesti, vaid kogu Ida-Euroopa probleem – 10 aasta jooksul 6 miljonit läändelahkujat kinnitab, et lahkumise põhjus on süsteemne, mitte üksiku riigi või selle valitsemise saamatus või ebaedu. Kui ei ole inimesi, ei ole tarbijaid, ei ole makse, ei ole riiki. Eesti saab ja peab siin midagi ette võtma, mitte alistuma negatiivsele trendile.