Harry Tuul • 16. oktoober 2015 kell 8:30

Iga OÜ pole ettevõtja

Harry Tuul  Foto: Andras Kralla

Kattes füüsilise keha juriidilise rüüga ei tähenda kohe, et sinust on saanud ettevõtja, kirjutab Äripäeva toimetaja Harry Tuul.

OÜtajate eneseõigustuse ja kaitse nurgakiviks on üllatavalt saanud üllas argument, et nad tegelevad ettevõtlusega. Justkui juriidilise keha asutamine ja selle kasutamine teeks kellestki ettevõtja. See pole paraku alati ega kaugeltki nii.

Kui OÜtajate loogikamustrit kasutada, siis on ka iga palgatööline omamoodi ettevõtja, kes müüb teadmisi, oskusi või aega. Tõsi, ta panustab vaid ühele kaardile ehk töötab ühe kindla tööandja juures. Kas kuulutame siis kõik Eesti töötajad ettevõtjaks ja tõuseme hoobilt kõige ettevõtlikumaks riigiks kogu maailmas? Vaevalt.

Niisamuti ei saa pidada pärisettevõtjaks juriidilise keha, näiteks osaühingu omanikku, kes saab sellest kasu ainuisikuliselt. Annab tööd vaid iseendale ega loo uusi töökohti, ei maksa töötasu ega makse. Just sellisena näevad tihi välja ühemehe ja -naise OÜd. Kurikuulsad OÜtajad.

Kahjulik "ettevõtlus"

Selline „ettevõtlus“ pole mitte kasulik, vaid kohati kahjulik, sest loob ebavõrdse olukorra. Niisamuti ühemehe või -naisena tegutsev palgatöötaja või FIE peab samal ajal tasuma kõik maksud. Ka pärisettevõtja peab maksma töötajale palga ja tasuma sellelt maksud, mida OÜtaja ei tee. Ei näe ühtegi vettpidavat põhjust, miks selline isik peaks vastu rinda taguma ja ennast ettevõtjaks nimetama.

Küll saab nõustuda sellega, et Eesti seadusandlus soosib OÜtamist. See on maksude mõistes palju soodsam ja mõistlikum kui teha palgatööd või tegutseda FIEna. Aga siin peitubki auk või viga. Nüüd võiks mõelda ja leida vastus, kuidas seda probleemi lahendada.

Hetkel kuum