Poola vanker liigub edasi

Konservatiivne suund tähendab tõenäoliselt, et suuremaid erastamisi ei tule ning spekuleeritakse ka mõningate täiendavate maksude kehtestamise üle. Maksude kontekstis on kõne all näiteks supermarketite maks ning FIEde karmim maksustamine. See võib tuua hinnatõusu sektorites, kus B2B-lepingud tööliste ja ettevõtete vahel on väga levinud. See maksutõus mõjutab kindlasti tarkvaraarenduse ettevõtteid, kes praegu saavad pakkuda Eestiga sarnaste netopalkade juures Eestist umbes 25% soodsamaid väljamüügihindu.

Murelikumaks teeb ehk võimupartei probleemsetest tegevustest tulenev negatiivne sentiment kogu Poola usaldusväärsuse vastu. See avaldab tõenäoliselt mõju niigi languses Varssavi börsile ning ka Poola zloti kursile, mis on praegu üpris nõrk. Kui zlott jätkuvalt nõrgeneb, on see pigem hea uudis Eesti ettevõtjatele, kes soovivad siseneda turule. Poolast tulu teenivad ettevõtjad peavad aga nõrgeneva zloti korral arvestama kahanevate tuludega.

Võimupartei jälgib huviga Ungarit

Üldiselt ütlevad Poola ettevõtjad, et tuleviku ennustamiseks tuleb vaadata Ungarit, kuna see pidavat olema võimupartei suur eeskuju. Samas võrdlus Vladimir Putini režiimiga pole päris aus poolakate suhtes – nende vahel on ikkagi valgusaastad.

Palju räägitud meediavabaduse piiramise teema ei tundu ka tegelikult nii hull. Riigi omanduses meediaväljaandeid on umbes 20% ning nendes on kaadrimuudatusi teinud ka suur osa eelmisi valitsusi. Nüüd tehakse seda kõike suuremas mahus ja ühekorraga.

Kokkuvõttes ei ole ettevõtluse vaatevinklist praegu midagi rabavat juhtunud – vanker liigub edasi, hoolimata kärast võimupartei poliitiliste otsuste ümber. Ühelt poolt usutakse, et midagi väga hullu ei juhtu, kuid samas on Poola ettevõtjad valvsad ja jälgivad valitsuse samme hoolega, kuna sealt võib tulla kõike.