Suur kasum ilma punastamata

Iga huviline võib osta tavalise advokaadibüroo kaudu firma Panamal, Küprosel, Briti Neitsisaartel või mõnes teises nn maksuparadiisis.

Maksuparadiiside all mõeldakse piirkondi, kus kohalik võim on loonud soodsa ärikliima välisettevõtete meelitamiseks. Selliste välisettevõtete, kes seal enamasti kohapeal ei tegutse, vaid virtuaalselt vara hoiavad ja tehinguid läbi viivad. See omakorda on loonud omaette majandusharu konsultantidele, kes tegelevad ettevõtjate nõustamisega.

Mida globaalsem ettevõte, rahvusvahelisem ettevõtja, suurem kontsern, seda keerulisem on leida vastust küsimusele, kuidas säilitada omaniku vara ja maksimeerida kasumit. Nendele küsimustele vastuseid otsides saab tööd terve sektor nõustajaid, juriste ja pankureid. Näiteks aidates varjule viia vara ebastabiilse ärikliimaga kohtadest. On ju ammu teada, et Küprose majanduse üheks mootoriks on konsultatsiooniteenused vene ettevõtjatele, kelle jaoks on turvaline teha sinna firma ja hoida selle kaudu oma Venemaal asuvad osalused ja varad ning püsida nii varjus isepäise pättide ja ametnike armee eest. Aga kui samamoodi käitub Eesti ärimees? Või Islandi poliitik?

Kindlasti tekitab selline tegevus palju eetilisi küsimusi, eriti inimesele tänavalt. Näiteks kas inimene pääses kavalusega maksu maksmisest, mida riik peaks kasutama sotsiaalkuludeks ja teede remondiks? Teisalt pole ju loogiline, et ettevõtja teeks äri riigi maksutulu suurendamiseks. Ettevõtluse motivatsioon maksimeerida kasumit on ju loogiline ja meie majandusmudeli alus.

Pärast Panama skandaali aga on asjad muutunud. Nüüd mõtlevad kõik konsultantide endised ja tulevased kliendid sellele, et milline andmeleke on järgmine: on selleks mõni Küprose advokaadibüroo või mõni pank või konsultant, mis on viimased aastakümned pabereid müünud. Panama lekke sõnum avas ettevõtja jaoks kolmanda, eetilise dimensiooni: kuidas seada kasumi suurendamise ja varade hoidmise struktuur nii, et selle avalikustamisel punastama ei peaks.