Kuidas maksustada e-residenti?

E-residentsuse programm on maailmas esimene riiklik start-up ja see on kõva sõna. Nagu ka muude ägedate start-up'idega, jääb siiski paljudele mõistetamatuks, mis kasu sellest kõigest on Eestile.

Praegu on Eestil üle 10 000 e-residendi, kuid pikemas perspektiivis on võetud eesmärgiks viia e-residentsus 10 miljoni isikuni maailmas. Kas need 10 miljonit hakkavad siis maksma oma makse Eestisse?

Maksutulu saamine pole e-residentsuse programmi kohaselt defineeritud kui peamine tuluallikas, vaid selleks on hoopis suurem kliendibaas ja e-reisdentide ettevõtetele mõeldud teenustest tulenev suurem tulu Eesti ettevõtetele (näiteks 1Office’i virtuaalkontor või juriidiline nõustamine).

Usalda, aga kontrolli

Videosüsteemi kaudu saab maksuamet sooritada ka ettevõtete kaugkontrolli, et selgitada, kas deklareeritud äritoimingud tegelikult toimusid ning kas kõik on õige. Kaugel asuvate e-residentidega võetakse videokanali kaudu ühendust ning tehakse kontrollintervjuud, paikvaatlused ning küsitakse täiendavaid dokumente tegevuse kinnitamiseks. Kõik toimub kiirelt, korrektselt ning mõlemale poolele mugavalt. Maksud laekuvad ning Eesti riik saab uuest e-ettevõtjast kasu.

Mulle meeldib Eesti maksuameti ja Marek Helmi positiivne suhtumine digitaalsesse innovatsiooni, kuid kardan, et pikad arendusplaanid tekitavad olukorra, kus mainitud kaugkontrolli ja -nõustamisvõimekus ei tule Eestisse enne 3–4 aastat, kui siiski. Mida teevad e-residendid aga järgmised 4 aastat? Kuidas kogutakse makse, kui pole kanalit ja pole võimekust? Maksuamet võiks sellele kirjale avalikult vasta, mis plaan on neil e-residentidelt maksude kättesaamisega tänavu.