Rong võistleb lennukiga

Eesti avalikus debatiruumis kohtab liiga sageli arvamusi, justkui oleks raudteetransport 20. sajandi jäänuk. Kes ei teaks vana veneaegset nalja, mis ütleb, et seal, kus lõpeb mõistus, algab raudtee. Põhjus, miks Eestis praeguseni sellist arvamust kohtab, on ilmselt seotud meie kohaliku vana ja amortiseerunud veneaegse raudtee kuvandiga.

Reisitakse üha rohkem

Aastaks 2050 elab maailmas ennustuste järgi üle 9 miljardi inimese, kellest keskklass moodustab 50%. Näiteks Hiinas elab siis linnades 1 miljard, Indias 850 miljonit, Prantsusmaal ja Suurbritannias 64 miljonit, Venemaal 90 miljonit inimest.

Keskmine eurooplane reisis 2015. aastal 35 000 kilomeetrit, tehes aastas kokku 923 reisi, sellest 64% sõiduautoga. 2050. aastaks kerkib reisijate mobiilsus 200–300%, leiab Rahvusvahelise Transpordi Foorum. Kuigi Eesti on inimhulkade liikumise mõistes ääremaa, siis kindlasti tänu Rail Balticule ja üldisele reisijate turumahu kasvule on ka meil võimalik osa saada maailma reisijate turumahu kasvust.

Raudteetranspordis toimub pidev uuendus – Hiinas, Jaapanis ja Euroopas on juba praegu olemas kuni 500kilomeetrise tunnikiirusega liikuvad rongid, uutes arendusprojektides nagu Hyperloop One soovitakse saavutada ka suuremaid kiirusi. Selles mõttes on raudtee asunud konkureerima lennuliiklusega. Ka Eestis rajatav Rail Baltic näeb ette reisijateveo kiiruseks 240 kilomeetrit tunnis, tänu millele on võimalik tulevikus Tallinnast Riiga jõuda kahe ja Vilniusesse nelja tunniga. Kui võrrelda lennu- ja raudteeliikluse kiirust Riia ja Tallinna vahel ning võtta arvesse lennujaama puhul vajadust saabuda sinna varem, siis ajavahe muutub praktiliselt olematuks. Raudteeliiklus on reeglina ka odavam ning loodetavasti tänu uutele tehnoloogiatele turvalisem.

Säästab loodust

Raudteetransport mängib võtmerolli ka keskkonnahoius. Pariisi konventsiooni allkirjastasid 197 riiki, kokkuleppe järgi tuleb kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2050 vähendada 40–70% võrreldes 1990. aastaga. Raudteetranspordi valdkonnas on olemas esimesi näiteid diiselkütuse asendamisest LNG-ga ning samuti üha laialdasemat elektrienergia kasutamist. Elektrienergia tootmiseks saab kasutada erinevaid energiaallikaid ning seetõttu väheneb transpordisektori sõltuvus naftast. Tulevikus ei saa välistada ka akutehnoloogiate kasutuselevõttu raudteevedudes. Balti riikide Rail Balticu projekt planeeritakse elektrienergia baasil, mis omakorda vähendab piirkonna õhusaastet ning meie sõltuvust naftast.

Uute raudteeprojektide rajamisel toimub sama ajal füüsilise infrastruktuuri väljaehitamisega virtuaalse raudtee projekteerimine ning rajamine. Tänu IT-valdkonna kiirele arengule ja selle tulemusel tekkivatele uutele rakendustele on võimalik jälgida rongi saabumist jaama reaalajas, tellida endale nutitelefoni kaudu auto või minutilise täpsusega värske kohv müügiputkasse. Droone kasutatakse üha rohkem raudtee valdkonnas turvalisuse tagamisel ja teabe hankimisel raudtee seisukorra kohta, erinevate sensorite kasutamine võimaldab jälgida reaalajas ning koguda statistilist teavet reisijate voogude kohta. Näiteks tänapäevases sõiduautos on keskmiselt kasutusel 60–100 sensorit. Aastaks 2020 arvatakse keskmises sõiduautos olevat 200 sensorit, mis koguvad informatsiooni, suhtlevad autojuhiga ning lähitulevikus ka teiste sõidukite ja seadmetega. Sarnased protsessid toimuvad ka raudteel.

Eesti võimalus saada osa maailma kasvust

Uute tehnoloogiate tõttu on lähitulevikus lõplikult ajaloo hõngu vajumas paberpilet. Elektrooniliste maksevahendite kasutamine võimaldab raudteed muuta üha rohkem ka tarbimiskohaks. Näiteks 2011. aastal paigaldas Tesco esimese virtuaalse ostuseina raudteejaama Lõuna-Koreas Seoulis. Hiinas on lubanud üks suuremaid interneti kaubamajasid Yihaodian paigaldada riigis 1000 analoogset virtuaalset ostuseina, millelt saab mugavalt tellida suuremat osa enimkasutatavatest kaupadest.

Võib kindel olla, et elanike arv maailmas kasvab, inimeste liikumisharjumused ning võimalused muutuvad. Ka Eesti tunnetab seda ja majandusel on võimalik saada sellest osa. Selleks aga peame hakkama mõtlema, kas keskenduda pigem kaupade või inimeste liikumisele, kuidas siduda olemasolevaid ja arendatavaid transpordilahendusi, kasutades uusi tehnoloogiaid, ning kuidas olemasolevaid transpordiühendusi võimalikult tõhusalt ära kasutada Eesti siseselt ja koostöös naabritega nii põhja, lõuna kui ida suunal.

Autor: Illar Kaasik