Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Isehakanud eliidi suurusehullus

    Harry TuulFoto: Andras Kralla

    Mõne ametniku ja poliitiku kommentaarid president Toomas Hendrik Ilvese talukoha ümber lahvatanud skandaali kohta on jahmatavalt demagoogilised, leiab toimetaja Harry Tuul.

    „Kõigil on nüüd võimalus möliseda,“ ütles eile TV3 „Kolmeraudse“ saates perekond Ilvesele toetust jaganud EASi turismiarendamise meetmete hindamiskomisjoni endine liige ja hilisem presidendi kantselei direktor Siim Raie presidendi tegevuse kriitikute kohta. Ta lisas, et Eesti avalikkus „võiks kottimise lõpetada“.
    Meie oleme paremad kui teised
    Raie ütlused on ehe näide selle osa Eesti ametnike ja poliitikute suhtumisest, kes arvavad, et vaid nemad teenivad ja esindavad väärikalt Eesti riiki. Ometi on tuhandeid riigipalgalisi, olgu ministeeriumis, politseis, kaitseväes, koolis, mõnes raviasutustes või mujal, kes on aastakümneid teeninud Eesti rahvast ja riiki, kuid kellele keegi lisamedaleid rinda ei riputa. Kes ei tao oma saavutustega vastu rinda ega nõua erikohtlemist, kuid on ometi ameti, töö ja saavutuste üle uhked. Kes ei saa riiklikult planeeritud skeemide kaudu lisahüvesid, aga ometi häirivad neid kõrgete riigiametnike elitaarsed kokkulepped.
    Aga veel rohkem on neid inimesi, kes küll pole riigi palgal, kuid teenivad seda samamoodi. Neid, kellele Eesti riik üleüldse on loodud. Elevandiluust tornis võib tekkida pettekujutelm ning oht oma rolli üle hinnata ning unustada, et Eesti elu ja selle eestvedajaid on vähemalt miljon ning nad elavad valdavalt tornist väljas, muu hulgas kauges külas Lõuna-Eestis või Eesti suuruselt kolmandas linnas Venemaa piiril.
    Kel suured teened, ei pea ausat mängu mängima
    Väide, et Ilves ei peagi midagi selgitama ega ausat mängu mängima, kuna tal on suured teened Eesti riigi ees, on demagoogiline ja elitaristlik. Mitte keegi pole kahtluse alla seadnud Ilvese teeneid Eesti Vabariigi ees. Need on kahtlemata eeskujulikud. Täpselt samamoodi, nagu keegi ei arva, et oivikust eeskujulik õpilane on halb, kui ta teeb pahandust. Ometi tuleb ka temal oma käitumist põhjendada ja aru anda. Vastasel juhul tekib eraldi puutumatute klass, kes oma teenete eest võivad teha mida iganes. See pole õige ega ammugi õiglane.
    Antud juhul häiribki avalikkust mitte niivõrd teo sisu, kuivõrd hoopis muu. Ilvesele juba on ja oleks veel rohkemgi andeks antud ja silm kinni pigistatud, kui ärmatamisega poleks kaasnenud ulatuslikku ning jultunud varjamist ja vassimist. Ja siinkohal põrkuvadki kaks vastandlikku arusaama.
    Kui ajakirjandus lähtub põhimõttest, et pole rumalaid küsimusi, kuid on rumalad vastused, sest eeldab alati soovi ja annab allikale võimaluse teha lugejale (s.o avalikkusele) selgeks, mis tegelikult juhtus, siis kriitiliste teemade esilekerkimisel soovib osa ametnikke ja poliitikuid kohe kehtestada tsensuuri.
    Nende kujutuses on olemas rumalad küsimused, mida ei tohiks üldse küsidagi, ning teemad, mida ei peaks üldse arutama. Põhjus näib olevat lihtne: asi pole mitte küsijas ega küsimustes, vaid hirmus, et needsamad ametnikud ja poliitikud jäävad vastates rumalasse olukorda. Nii ka praegu: kui küsida valusaid ehk nn rumalaid küsimusi, siis vastuseks on tihti häma või demagoogia. Tulemuseks on, et ühelt poolt küsitakse neidsamu küsimusi aina rohkem ja teravamalt; teiselt poolt järgneb varjamine, vassimine ja sildistamine.
    Eksimatuse sündroom
    Olukord on Eesti pseudoeliidile eriti valus, kuna nende hulgas levib kahjurina iseenda eksimatuse ettekujutus. Nemad teavad, teevad ja ajavad Eesti asja. Teised kuulaku ja tulgu kaasa. See libe tee ongi viinud sinna, kus igasugust kriitikat võetakse kui rünnakut isiklikult enda vastu, aga avalikus ruumis nimetatakse seda rünnakuks Eesti riigi vastu. Nii on raske ka võimalikke vigu tunnistada või üleüldse neid näha ja aduda.
    Mõni ütleks, et see on suurusehullustus. Sest ka kõik teised eestimaalased armastavad, arendavad ja ajavad Eesti asja. Ja neist paljudel on tunne, et neid on kotitud, kui kasutada Siim Raie väljendit. Hingame nüüd üheskoos sügavalt sisse ja räägime asjad selgeks.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.