Eesti tööstuses terendavad paremad ajad, leiab Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm.
Mitu märki viitab sellele, et ka aasta viimases kvartalis kasvab euroala ja Eesti tööstus stabiilselt.
Euroala ja Eesti tööstuse väljavaade on aasta algusega võrreldes helgem, kuigi üleilmne kaubandus jätkuvalt kiratseb. Viimasest annavad märku Hiina nõrgad väliskaubanduse numbrid septembris, aga ka näiteks rahvusvaheliste konteinervedude masendavad hinnad. Viimased püsisid kolmandas kvartalis veel 16 protsendipunkti suuruses aastalanguses.
Samas on maailmamajanduse väljavaadet räsinud otsesed ohud (sh Hiina järsk aeglustumine) taandunud ja toormehinnad stabiliseerunud, need toetavad euroala ja Eesti tööstuse kindlustunnet ja tellimusi. Ka Brexiti risk ei ole löönud mõra euroala töötleva tööstuse kindlustundesse, mis septembri tugevnemise järel tegi oktoobris koguni viimase 2,5 aasta jõulisema kasvu.
Saksamaa head tulemused
Eksporditellimused kasvasid pea kõigis euroala riikides. Seejuures näitasid viimastel kuudel tubli tulemust Saksamaa ja Holland, kes on olulised üleilmses tootmis-, tarne- ja turustusahelates. Euroopa ekspordimootor tuksub tagasihoidlikku üleilmset kasvu ja kõrget määramatust arvestades päris heas rütmis. Märgilise tähtsusega on ka Saksamaa tööpuuduse langemine madalaimale tasemele alates Saksamaa taasühendamisest.
Positiivselt poolelt pöördus Eesti töötlev tööstus kolmandas kvartalis 2% aastakasvule, seejuures nõudlust vedasid eksporditellimused. Augustis-septembris oli müük ekspordiks ligi 9 protsendipunkti aastatagusest kõrgem. Lisaks on stabiilsete ja kasvavate harude osatähtsus tänavu hakanud kasvama.
Aasta keskpaigas pööras ka hinnalangus oodatult kasvule, mis jõuab juba tasapisi Eesti ekspordihindadesse. Üha rohkem on märke sellest, et euroala, sh Eesti tootjatel, õnnestub sisendhindade kasvu tarbijatele edasi kanda. Järgmisel aastal on toormehindade toel põhjust oodata kõrgemaid ekspordihindasid. Langusest saame üle, kuid kasv jääb marginaalseks.
Euroala keskmisest kiirema palgakulude taustal ei saa ettevõtjad jääda liialt lootma välisnõudluse paranemisele. Euroopa ettevõtete kogemused näitavad, et armutu üleilmse konkurentsiga toimetulek eeldab kõigilt ennekõike pidevat arendustööd ja regulaarset investeerimist töötajatesse ja tehnoloogiasse.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.