Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi kinnisvarapauk ulatub Eestini

    Stockholmi kinnisvaramulli lõhkemine viiks Eesti majanduse langusse, kirjutab Bondora asutaja ja juht Pärtel Tomberg (Reformierakond*).

    Juba eelmisest aastast on juhitud tähelepanu Rootsi kinnisvarabuumile, kus kinnisvarahindade kiire kasv on jätkunud juba üle seitsme aasta ning hakanud sealset majandust tõsiselt ohustama. Peale suvist hingetõmbeaega on hindade kasv jätkunud ja riskid senisest enam suurenenud. Makromajanduslikust perspektiivist näib areng igati positiivne. Majanduskasv möödunud aastal oli 4,1% ja ka selleks aastaks prognoosib Euroopa Komisjon 3,4%, kuid see pidurdub eeldatavalt oluliselt järgmisel aastal.
    Peamised kasvumootorid on olnud sisetarbimine ja investeeringud (enamik jällegi kinnisvarasse), samas kui tööstussektor on arenenud üldisest majanduskasvust oluliselt tagasihoidlikumalt. Ühes kinnisvara ja tarbimisega on suurenenud ka kodumajapidamiste võlakoormus, mis on saavutanud 87% sisemaisest kogutoodangust ja kodulaenu võtnute võlakoorem on üle 360% aastasest sissetulekust. Intressid on rekordiliselt madalad ja kuigi inflatsioon kerkis oktoobris viimase nelja aasta kõrgeimale tasemele, jõudes aasta baasil 1,2% juurde, jääb see siiski oluliselt alla keskpanga pikaajalisele eesmärgile, milleks on 2%. Seega intresside tõusu ei ole endistelt näha ja näib, et pidu võib jätkuda.
    Kriitilise piiri lähedal
    Siit tulevad aga hoiatused, et ollakse lähenemas kriitilise piirini. Šveitsi panga UBS kinnisvaraülevaade paigutab Stockholmi Vancouveri ja Londoni järel kolmandaks linnaks, kus on suur kinnisvaramulli tekkimise oht.
    Rootsi pankade ja majanduse mõju Eestile on liiga suur. Olulised on siinkohal kaks aspekti. Rootsi on Eesti suurim ekspordipartner, kuhu suundub üle 18% koguekspordist, oluline osa sellest on seotud Rootsi kiiresti kasvanud ehitussektoriga. Probleemide tekkimisel majanduses on meie peamine ekspordi sihtturg löögi all. Veelgi olulisem on aga fakt, et Eesti pangandusturul domineerivad Rootsi pangad (Swedbank ja SEB kontrollivad 62% Eesti pankade laenuturust ja Skandinaavia pangad kokku üle 90%), kes ei jää võimalikust negatiivsest stsenaariumist mitte kuidagi puutumata.
    Eriti suurt ohtu näen eraisikute finantseerimisvõimaluste ahenemises. Arvestades, et Rootsi pangad kontrollivad 72% eraisikute laenuturust, on risk ilmne. Pangandusturu viimased arengud näitavad selgelt, et ka teised ei ole valmis võimalikku tühimikku täitma. Danske Bank ja DNB, kellel on senini kokku 11% eraisikute laenuportfellist, lõpetasid juba varem selle segmendi teenindamise ning ka turul kolmandat positsiooni hoidev Nordea, kes nüüd DNB-ga ühiselt tegutsema asub, on tugevam äriühingute teenindamisel ja on oma tugeva positsiooni tõttu Rootsis samuti sealsetest arengutest mõjutatud. Praegu ei ole eeldusi, et loodav ühendpank otsustaks senisest enam jaeturule keskenduda. Seega peale kahe Rootsi suurpanga ei ole Eesti pangandussektoris peale kodumaise LHV, kes väiksema pangana on samuti riskidele avatud, erakliente tegelikult kedagi teenindamas.
    Otsene mõju Eestile
    Kinnisvaramulli lõhkemine mõjutab otseselt Eesti majanduskasvu. Nagu ka eelmise kriisi ajal nägime, on Skandinaavia pankade peamine huvi tegevuse edukas jätkamine koduturul. Ressursse jaotatakse raskuste tekkimisel välismaiste tütarettevõtete ja filiaalide kahjuks. Rolli ei mängi ka ainult rahaline aspekt. Kui peakontoris tuuled pöörduvad, liigub nõue riske vähendada edasi läbi kogu kontserni ja jõuab ka meile, mis toob vältimatult kaasa finantseerimisvõimaluste olulise vähenemise.
    Finantseerimise kättesaadavus on oluline majanduskasvu eeldus. Eratarbimiskulutused moodustavad üle 50% sisemajanduse kogutoodangust ning finantseerimisvõimaluste kokkutõmbumine mõjutab seda negatiivselt. Lisades, et ka äriettevõtete investeeringud on sel juhul löögi all, muutub Eesti niigi õhkõrn majanduskasv sellega kindlasti miinusmärgiliseks.
    Tagamaks eraisikute finantseerimise jätkumist ja konkurentsi edenemist, peavad suuremat rolli sel juhul hakkama kandma pankade kõrval alternatiivsed finantsteenused.
    *Autor esindab isiklikke vaateid.
    Autor: Pärtel Tomberg
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.