• OMX Baltic−0,2%295,55
  • OMX Riga1%910,47
  • OMX Tallinn−0,2%2 036,81
  • OMX Vilnius0,03%1 202,15
  • S&P 500−0,12%6 362,9
  • DOW 30−0,38%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,56%9 188,11
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,04
  • OMX Baltic−0,2%295,55
  • OMX Riga1%910,47
  • OMX Tallinn−0,2%2 036,81
  • OMX Vilnius0,03%1 202,15
  • S&P 500−0,12%6 362,9
  • DOW 30−0,38%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,56%9 188,11
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,04
  • 20.02.17, 10:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Optimeeritud maksudega taksondus

Eesti Taksoettevõtjate Liidu juhatuse liige Raul Kalev toob üheksa põhjust, miks arutlusel olev kokkuleppevedude eelnõu ühtegi probleemi ei lahenda.
Raul Kalev
  • Raul Kalev
  • Foto: Raul Mee
Taksondus on vaid üks valdkond, mis internetiajastul seisab vastastikku uute väljakutsetega. Suurimaks neist on saanud majandusliik, mis kopeerides sisult taksondust, on mõnekümne aasta tagusest siirast soovist hoida kokku ressursse kasvanud suurejooneliseks maksude optimeerimise mudeliks monopoolse turujõu saavutamise eesmärgil.
Selle liikumise vedur on Uber ja tema taksoplatvorm-kloone on kogu maailm täis. Üheskoos on kaaperdatud sõna jagamismajandus ja meelitatud seni korralikult palgatööd teinud ja makse maksnud inimesed oma partneriks, jättes mulje eraettevõtluse ning koos sellega kogu majanduse plahvatuslikust kasvust.
Hea idee, kehv teostus

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kokkuleppevedude algne idee ei ole halb. Kuid selle rakendamise mudel on kaugel tänapäeval ausse tõstetud tõekspidamistest. Kokkuleppevedude idee meeldib kõigile, kellele meeldib taksosõit alla omahinna.
Ootused ei ole täitunudAga tagasi eelnõu juurde ehk põhjused, miks arutlusel olev seaduseelnõu minu arvates kahjuks kuhugi ei kõlba ega lahenda mingeid probleeme: 
1. Õhusaastatus kasvab. Uberi sünnilinnas San Franciscos on 1800 takso kõrval pea 45 000 privaattaksot ja Los Angeleses üle 100 000 privaattakso. Ennekõike Aasia päritolu suured autotootjad elavad kaasa platvormimajanduse õitsemisele, sest nende kasvud on tänu sõidujagamisele rasvased. 
2. Soov tagada inimestele täiendav rahateenimise võimalus ja kasvatada selle kaudu majandust ei ole täitunud. Eestis teenib keskmine sõidujagaja tunnis netotasu mitte üle 2 euro. Teenivad vaid platvormid, mis teadaolevalt riikide vereringesse suurt tagasi ei anna. 
3. Seadustades kokkuleppeveod ilma riikliku kontrollita kõigi vahendajate üle, tuleks meil avada silmad ka sellega kaasnevale turvatunde vähenemisele. Eestis on Liikluskindlustuse Fond jõudnud järeldustele: jagaja on kõige ohtlikum liikleja.
4. Eestis on nn privaattakso teenust pakkuvate juhtide seas kümneid eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuid. Soome värske statistika kinnitab, et iga neljas privaatjuht oli kriminaalse taustaga ega saanud seetõttu taksojuhina tööd teha.
5. Mille poolest erineb ühistranspordi seaduses kirjeldatud takso sisuliselt kokkuleppeveost, kui praktikas on kogu ärimudel 100% identne, erinevuseks kliendile vaid plafoon? Kas on üldse põhiseaduse võrdse konkurentsi tagamise seisukohast võimalik pakkuda erinevaid tingimusi sama teenuse osutamisel, kui konkureeritakse 100% samal turul? 
6. Euroopat selline innovatsioon ei rahulda. Soomest on Uber täielikult välja aetud, Taanis võrdsustatud privaatjuhtide kohustused taksodega. Jaanuaris koos istunud europarlamendi liikmed andsid sellisele jagamisärile just töösuhete vallas üheselt negatiivse hinnangu. 

Artikkel jätkub pärast reklaami

7. Seaduseelnõusse on sisse programmeeritud suutmatus selle täitmist vähimalgi määral kontrollida. Kogu seadusega paikapandav nõuete hulk on antud kontrollimiseks platvormidele endile, kuid mitte keegi ei litsentseeri ega kontrolli platvorme. 
8. Mida suuremad saavad seaduse nõuded kokkuleppevedajatele, seda suurema tõenäosusega hakkavad juhid neist mööda hiilima. Kõige elementaarsem viis on ennast kokkuleppevadajaks mitte registreerida täpselt nii, nagu ei ole seni tahetud hankida taksoõigusi. 
9. Kui Uber sellisel kujul Eestis rohelise tule saab, tähendab see neile eelistingimusi ja ühtlasi seda, et taksofirmad ja -juhid alustavad viimast jõudu kokku võttes juriidilist rünnakut oma turu ja töö kaitseks. Ja kui läheb nii, et uus seadus kuulutatakse põhiseadusega vastuolus olevaks, ei ole see maailmas mitte meie riigile positiivseks reklaamiks, pigem plekiks seelikul. 
PS. Iga kord, kui ma olen mõnelt tuliselt jagamisfännilt-parlamendiliikmelt pärinud, millist probleemi me selle eelnõuga lahendada püüame, on muidu jutukad isikud jäänud üsna tasa. See on nii suur, seda ei saa panna tagasi purki, on ainus, mida osatakse kosta. 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 16 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele