Lembit Sünt • 22. veebruar 2017
Jaga lugu:

Elektri tarbimine tuleb läbi mõelda

Lembit Sünt  Foto: Elektrilevi

Üle tuhande kilomeetri hooldust vajavaid kasutuseta liine viitab sellele, et kliendid võiksid oma vajadused paremini läbi mõelda, kirjutab Elektrilevi turusuhete juht Lembit Sünt.

Elektrilevi uue hinnakujunduse eesmärk on tagada mõistlikud kulud ja teenuse võimalikult madal hind. Neis tarbimiskohtades, kus täna ei ole võrgu valmisolekusse oluliselt panustatud, tähendab see maksumuse mõningast suurenemist, kuid süsteemi kui terviku jätkusuutlikuna hoidmiseks on hinnakujunduse muudatused hädavajalikud. Püsitasu üks oluline mõte on kaasata kliente oma vajaduste läbimõtlemiseks ja seeläbi optimaalse elektrivõrgu kujundamiseks.

Tühjalt seisvatele või vähese kasutusega võrguühendustele on püsitasu hädavajalik võrgutasu mõistlikuna hoidmiseks. Oluline on silmas pidada, et käsilolevate muudatustega võrguettevõtte tulud vähenevad 6,7 protsenti ja võrguteenuse keskmine hind langeb. Teisisõnu – sellises suuruses väheneb tervikuna võrguteenuse osutamiseks kogutav raha. Hinnamuudatuste mõjud kajastuvad aga kliendirühmiti tõesti erinevalt ja seda paljuski vastavalt sellele, millised on eri tüüpi tarbimiskohtades teenuse osutamise kulud. Üheks oluliseks lahendamist vajavaks küsimuseks on tarbimiskohad, kus elektrit pikemat aega ei tarbita või tehakse seda ülivähe ja need kulud mõjutavad kõikide klientide makstavat võrgutasu.

Tuhat kilomeetrit tühjalt

Viimase aasta jooksul pole elektrit praktiliselt vajatud 57 000-s ehk ligi kümnendikus Elektrilevi võrgus olevatest tarbimiskohtadest. Liine, millest aastas pole ühtegi kilovatt-tundi elektrit läbi liikunud, on üle tuhande kilomeetri. Ka selliseid liine peab hooldama ja seal ka rikkeid kõrvaldama, nagu kohustab kliendiga sõlmitud võrguleping. Ohutuse tagamiseks ja kasutusvalmiduse säilitamiseks tuleks lähitulevikus selliste liinide uuendamiseks paigutada ligi 16 miljonit kõikide võrguteenuse kasutajate raha ja see mõjutab võrguteenuse hinda. Täna ei ole me kindlad, et selline investeering on mõistlik, sest me ei tea, kas tühjalt seisvates tarbimiskohtades teenust vajatakse.

On küsitud, kas kuidagi ei saaks püsitasu kehtestada ainult neis kohtades, kus tarbimine täiesti puudub. Siiski on probleem oma  olemuses sama ka väga väikese tarbimise korral. Seetõttu hõlmab muudatus kohti tarbimismahuga kuni 250 kWh aastas. Üldjuhul ei saa sellistel puhkudel rääkida püsivast aastaringsest elukohast. Seega hakkab nii-öelda võrgu valmisolekutasu hõlmama selliseid kohti, kus tarbija enda panus on võrgu valmisoleku hoidmiseks olnud väga väike või täiesti puuduv. Selleks, et hoida võrgutasu ka tulevikus võimalikult madalal, peaks võrk võimalikult täpselt vastama klientide vajadustele. Seetõttu sõltub püsitasu suurus ka peakaitsmest ja seda on klientidel sageli võimalus optimeerida.

Tarbimiskohti, kus elektritarbimine puudub või on vähene, on kõikjal, nii linnas kui ka maal – alates mahajäetud laudahoonetest või metsataludest ning lõpetades linnakorterite või kasutuseta seisva kinnisvaraga.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas