Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Verejooksu raviti plaastriga

    Plaaster aitab väikese vigastuse korral.Foto: Panthermedia

    Kõik haigekassa päris tõved jäid seegi kord ravita, leiab uudistetoimetuse juht Harry Tuul.

    Mis juhtub, kui sisemist verejooksu ravida plaastri panemisega? Ei midagi, haav lekib edasi. Aga mis siis, kui teha vereülekanne? Haav lekib ikka edasi. Ja kui organism kohe ei suregi, siis nõrkeb igal juhul.
    See on Eesti meditsiinirahastuse piltlik diagnoos. Käes on haigekassa kuldaeg: raha laekub rohkem kui eales varem. Viimase viie aastaga on haigekassa eelarve kasvanud 41,5 protsenti ning ületanud miljardi euro piiri. Sisuliselt täishõive ning majandusest ja tootlikkusest kiiremini kasvavad palgad on haigekassat sotsmaksu laekumise paranemise mõnel viimasel aastal tempos veidi alla 10 protsendi aastas. Ainuüksi 2017. aastal laekub prognoosi järgi üle 90 miljoni euro rohkem kui aasta varem. See tähendab, et palju paremaks minna ei saa. Küll aga halvemaks, kui palga kasv peatub või töötus suureneb.
    Ometi jääb haigekassas juba praegu raha puudu. Selle tõve raviks pakuvad nii arstid, ametnikud, ettevõtjad kui ka poliitikud raha juurdepumpamist. Ehk siis matemaatika keeles eelarve kasvatamist kiiremini kui 10 protsenti aastas. Pakutud on nii pensionäride eest sotsmaksu tasumist riigieelarvest, haiguspäevade hüvitamist haigekassa asemel töötukassast kui ka alkoholi- ja tubakaaktsiisi suunamist haigekassasse.
    Ühest taskust teise
    Kuigi igal ideel võib olla jumet, on siiski tegu raha ühest taskust teise tõstmisega, mis tähendab, et omakorda hakkab lekkima läbi aegade kõige parema maksulaekumisega (uskumatu, aga tõsi!) riigieelarve või toob kaasa kärpeid teistes, samuti surve all olevates sektorites.
    Nii jääb lauale kaks võimalust: maksutõus või kärped haigekassa rahastatavate teenuste arvus. Esimesega ei julge bravuurikalt muutusi lubanud valitsus aga lagedale tulla. Tulevik paistab tume, sest ülalpeetavate hulk töötaja kohta kasvab sisuliselt igal aastal ning seda mitte noorte ehk tulevaste maksumaksjate, vaid vastupidi – tööturult lahkuvate eakate arvel. See omakorda keerab probleemi keerukusele peale lisasõlme, sest keeruline on ette kujutada ka kärpeid, mis mõjutavad teravalt aktiivvalijaid ehk pensionäre, näiteks vähendades ravimiostu kompensatsioone või kehtestades pensionitele teatud piirist reaalse sotsmaksu.
    Sel nädalal selgus, et valitsus valib ravimiseks viimase, kuid pensionäride sotsmaksu tasumine toimub ikkagi teiste maksutulude arvel. Aga see pole veel kõik – ühtlasi lisatakse haigekassale ka kohustusi – kiirabi ning HIV ja narkomaania ravi ja ennetuse kulud. Nokk kinni, saba lahti.
    Teisisõnu, sisuliselt pole midagi muudetud ning küsimus taandub pikemas plaanis endiselt ebapopulaarsele otsusele. Kas kasvavad kulud katame ka edaspidi solidaarselt ehk otsese või kaudse maksutõusu kaudu – või kasvab igaühe omaosalus ehk vähendatakse teenuseid, mida kaetakse haigekassa eelarvest. On muidugi võimalus leida lisaraha, vähendades mõnd muud avalikku teenust, näiteks emapalga maksmist või kultuurkapitali rahastust.
    Kõik muud lahendused on vaid probleemi lappimine plaastriga, mille all haav edasi veritseb.
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Helsingi IPOdroomil on sama vähe võitjaid kui Tallinnas
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.