Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas me rikkaks saame

    Vello LindFoto: Andras Kralla

    Eesti riik ekspordib kuus ühe miljardi euro eest ja impordib kuust kuusse 1,1 miljardi eest. Vahe on sada miljonit eurot. Eesti rahvuslik rikkus väheneb. Kuidas see tasa teha, küsib ettevõtja ja omaaegne põllumajandusjuht Vello Lind.

    Asi puudutab kolme subjekti: kõigepealt iga inimene; teiseks valitsus; kolmandaks president. Kui me SKTd ei suurenda, siis ei maksa üldse lootagi, et jõuame kunagi haljale oksale. 500eurone tulumaksuvabastus on hiilgav, see mõjutab Eesti turgu positiivselt. Need mitusada miljonit aastas tuleb aga kuskilt tagasi tõmmata.
    Tuhande euro eest eksporditavat kaupa
    Võib-olla kõigil ei ole seda kahtekümmet tuhandet eurot, et asutada oma elektrijaam, aga ka neid inimesi on piisavalt. Mul on 25,4kilovatine päikeseenergial töötav mikroelektrijaam. Praegu on ühe kilovati ehitusmaksumus kokku 800 eurot. Hind alaneb kiiresti, aasta pärast on see võib-olla juba 600 või 500 eurot. Teoreetiliselt peaksid need päikesepaneelid tootma 25 400 kilovatt-tundi elektrienergiat. Kuna aga säilitasin oma õuna- ja õuepuud, siis toodan riigile müüdavat energiat kuskil 16 000–17 000 kWh ja need 17 000 kilovatt-tundi saavad täis juba selle aasta lõpuks.
    Veebruaris sain ühe kilovatt-tunni eest, mis müüsin riigile (Alexela kaudu, teist võimalust ei olegi) 3,5 eurosenti ja märtsikuus 3,1 eurosenti. Riigilt ostsin aga nii taastuvat kui ka põlevkivist toodetud elektrienergiat 11 sendiga kilovatt-tunnist (koos kohaletoimetamisega). Kõik paelad on ju olemas, mida pidi elekter Soome poole jookseb. President ütleb, et tuleb teha eraldi pael Euroopasse – no tehtagu siis, mina 80aastasena enam seda tegema ei hakka. Tuhande euro eest eksporditavat kaupa – see on minu kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.
    Päikeseenergia on praegu odav ja odavamaks läheb. Eesti rahval on pangas hoiuseid 6,6 miljardit (2016. aasta juuli seisuga), selle eest saadakse 0,04%. Mina saan ka. See on surnud raha. Seda tuleb hakata tootmisse tõmbama. Leida võimalus päikese- või tuuleenergia tootmisel maksta kolme protsendiseid aastadividende – ja palun väga, investeeringud tulevad.
    Päikeseenergia tootmisvõimsus jääb meie lastelastele. Seda ei saa kuskile ära vedada. Miks rääkida nii palju päikeseenergiast? See ei vaja hilisemat hooldust. Tal ei ole pöörlevaid osasid. Teadus aga areneb. Kolme-viie aasta pärast jõutakse niikaugele, et elektrit hakkab tootma tavaline päevavalgus. Kui valitsus ei oska ja Eesti Pank ei taha seda 6,6 miljardit rahva raha, mis hoiustatud 0,04 protsendiga, Eesti rahva heaks tööle panna, siis on halvasti.
    Mida saaks Eestimaal toota?
    Me lööme hirmsasti seda mahetootmise kella. No tootkem siis ja arendagem ja müügem kokkuostu kaudu poole kallima raha eest maha kui intensiivse põllumajandusega, mineraalväetiste ja dopinguga toodetu, et maailma ära toita. Meil on nii suur plats ja ainult 1,3 miljonit inimest, saame hakkama.
    Kiiresti tuleb ette võtta lihaveiste lõpunitöötlus. Turg on olemas. Antagu laenu neile, kel lihaveisekasvatuse arendamiseks maa olemas. Kui ei taheta teha ja vaeva ei taheta näha, siis ei saa midagi. Kasutusvalmis lihatoodete müümine Soome on perspektiivikas, rääkimata Türgist ja ükskord ikka avanevast Peterburi turust, mis vaid kolme-nelja tunni kaugusel.
    EASis on 300 inimest, nendel kõigil jääb ju midagi näppude külge, seal aitab kolmekümnest.
    Valdade vähendamisest ei piisa. Neile tuleb anda Põhjamaade eeskujul suurem otsustamisõigus. Soomes, Rootsis, Taanist ja Norrast ja Islandist rääkimata saavad omavalitsused riigieelarvest viis kuni kümme protsenti, ülejäänu toodavad ise. Näiteks ka Poola, keda me ju hästi ei salli, on jõudnud juba 50 protsendi peale – tähendab omavalitsused saavad 50% riigieelarvest ja 50% peavad ise tootma. Meie kritiseerime Poolat hirmsasti, et ta on vilets ja isepäine. Mina ütlen: siin ta sammub ees, aga tuli samasugusest sotsialismist.
    Mida teha Rail Balticuga?
    See ettevõtmine osutub mõttekaks, kui on viis miljonit soomlast taga – peaminister Ratas ja majandusminister Simson, kellele eksport allub, pöörduvad presidendi poole, kes võtab ühendust Soome presidendiga ja saavutab hea tahte kokkuleppe, et Soome hakkab tunneli ehitusega pihta. Kui soomlased saavad siit elektrirongiga Berliini sõita 200–250 kilomeetrit tunnis, siis on teine tera, sest laevaga minek sealt Taani-Norra või Rootsi kaudu võtab kaks päeva. Kui kokkulepped saavutatud, tuleb hakata kohe sellesse projekti raha paigutama ja mina paigutan ka.
    Aga kui presidentide kokkulepet ei sünni, tuleb Simsonil hakata ehitama neljarealist teed Läti piirini, hoiatades ühtlasi lätlasi-leedukaid-poolakaid, et meie hakkame piiramata kiirusega Berliini kihutama. Kui vaja, tuleb laenu võtta.
    Tark president
    Meil on tark ja ettevõtlik president. Ta oskab hästi oma miljoneid kasutada, edu talle! See on ettevõtliku eestlase komme. Mina tahan rääkida tema Vääna-Jõesuu suvilast. Peab ütlema, et see on ajast ja arust. Eterniitkatusega, kuid eterniit on ohtlik värk. See suvila tuleb ümber ehitada. Presidendi suvila juurde kuulub suur plats. Sinna annaks teha 30kilovatise päikesel töötava elektrijaama. Päikeseelekter on puhas värk, ei tee müra ega sega vaadet. See oleks siis meie presidendi päris esimene omatoodang – rohkem kui tuhande euro eest ekspordiks.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Mida näevad 2024. aastal juhtumas Heiti Hääl, Ain Hanschmidt ja teised mõjukad? Siit leiad olulisemad tähelepanekud
Raadiohommikus: Baltikumi parimatest brändidest, Saksamaal tehase avamisest ja sõjaudust
Eesti õpilasfirmade ajaloo suurim tehing viis toote Ukraina erivägedele
Raadiosaated
Äripäeva peatoimetaja: aga teeme rahvahääletuse! Värske "Äripäev eetris"
Hea traditsioon on, et makse rahvahääletusele ei panda, aga olukord, kus valitsus küsib nõu, et leida ületulevaks aastaks riigieelarvesse 400 miljonit eurot, võimaldab seda, rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel saates “Äripäev eetris”.
Hea traditsioon on, et makse rahvahääletusele ei panda, aga olukord, kus valitsus küsib nõu, et leida ületulevaks aastaks riigieelarvesse 400 miljonit eurot, võimaldab seda, rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel saates “Äripäev eetris”.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Marcus Keller: pool Eesti taastuvenergiast on illusioon "See, mis praegu ühiskonnas toimub, on haletsusväärne jalgade lohistamine"
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Prantsuse keskpankur ei muretse kallineva nafta pärast: olgem kannatlikud
Toornafta hindade tõus ja sellele järgnenud kütuste kallinemine ei muuda Euroopa Keskpanga väljavaadet ja eesmärki tuua 2025. aastaks inflatsioon 2 protsendini, vahendab Reuters.
Toornafta hindade tõus ja sellele järgnenud kütuste kallinemine ei muuda Euroopa Keskpanga väljavaadet ja eesmärki tuua 2025. aastaks inflatsioon 2 protsendini, vahendab Reuters.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Marcus Keller: pool Eesti taastuvenergiast on illusioon "See, mis praegu ühiskonnas toimub, on haletsusväärne jalgade lohistamine"
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Katri Raiki umbusaldati ja tagandati Narva linnapea ametist. Milline on otsuse mõju?
Kõlvarti võit. „Usun, et saime tugevamaks!“
Soome suurtööstur: ma ei mõistnud varem, millised argpüksid venelased on Kiidab Kaja Kallase rahvusvahelist tegevust
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Rooma paavst palus hoiduda mängimast Ukraina relvaabiga
Rooma paavst ja Vatikani riigipea Franciscus ütles laupäeval, et mõned riigid "mängivad" Ukrainaga, kui algselt varustavad ukrainlasi relvadega ja siis kaaluvad kokkuleppest taganemist, vahendab Reuters.
Rooma paavst ja Vatikani riigipea Franciscus ütles laupäeval, et mõned riigid "mängivad" Ukrainaga, kui algselt varustavad ukrainlasi relvadega ja siis kaaluvad kokkuleppest taganemist, vahendab Reuters.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Äripäeva peatoimetaja: aga teeme rahvahääletuse! Värske "Äripäev eetris"
Hea traditsioon on, et makse rahvahääletusele ei panda, aga olukord, kus valitsus küsib nõu, et leida ületulevaks aastaks riigieelarvesse 400 miljonit eurot, võimaldab seda, rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel saates “Äripäev eetris”.
Hea traditsioon on, et makse rahvahääletusele ei panda, aga olukord, kus valitsus küsib nõu, et leida ületulevaks aastaks riigieelarvesse 400 miljonit eurot, võimaldab seda, rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel saates “Äripäev eetris”.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Olerex ja juhatuse liige said kaela kriminaalkahtlustuse "See on lavastatud süüdistus!"
Prokuratuur kahtlustab Olerexi ja juhatuse liiget Andres Linnast valeandmete esitamises, mis puudutasid eelmise aasta lõpus Eestisse saabunud kütust.
Prokuratuur kahtlustab Olerexi ja juhatuse liiget Andres Linnast valeandmete esitamises, mis puudutasid eelmise aasta lõpus Eestisse saabunud kütust.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.