Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sellise palgaga? No ma ei tea...

    Palgainfo Agentuuri juht Kadri SeederFoto: Meeli Küttim

    Kuigi statistika näitab kiiret palga kasvu, pole suur hulk töötajaid oma palgaga rahul, kirjutab Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

    Põhipalgaga rahulolematuid oli palgainfo agentuuri ja partnerite viimase uuringu järgi 40% töötajates. Rahulolu mõjutab ühelt poolt toimetulek töötasuga, teisalt aga ka see, kas töötasu tajutakse õiglasena.
    Kui töötaja tunneb end ebaõiglaselt kohelduna palga saamisel, tõmbab see oluliselt alla motivatsiooni pingutada, samuti lõhub sidet organisatsiooniga. Seepärast peaks tööandja huvides olema maksta õiglast palka, seda nii organisatsiooni sees kui turuga võrreldes.
    Milline aga on õiglane palk ja millest lähtuvalt seda hinnata? Kuidas õigustada palgataset?
    Paljuski sõltuvad palgatasemed organisatsiooni majandustulemustest, samuti konkurentsiolukorrast – kui defitsiitsed on võtmetöötajad turul ning kui agressiivsed on teised samale töötajate rühmale konkureerivad tööandjad. Ühte õiget palka ühelgi ametil ei ole.
    Õmbleja itimehega ei võistle
    Majandustegevusalade klassifikaatori kahekohalise koodi järgi oli eelmisel aastal statistikaameti andmetel tegevusalade kõrgema ja madalama brutokuupalga vahe rohkem kui kolmekordne. Kõige kõrgem brutokuupalk programmeerimise tegevusalal ulatudes 2459 euroni, kõige madalam oli keskmine brutokuupalk hoonete ja maastike hoolduse tegevusalal – 680 eurot, järgnes rõivatootmine 686 euroga.
    Ühelt poolt mõjutab tegevusalade keskmist tööde struktuur – tippspetsialistidest programmeerijad teenivad paraku rohkem kui oskustöötajatest õmblejad. Kuid tegevusala keskmine palgatase mõjutab ka ametite palka, mis ei ole sektorispetsiifilised, näiteks raamatupidajad või sekretärid.
    Ettevõtte või organisatsiooni seisukohalt vaadatuna on see ehk üldist valdkonna palgataset ja kasumlikkust silmas pidades õiglane, töötaja seisukohalt ei pruugi see õiglane olla, kui sama töö eest mõnel teisel tegevusalal võib märksa rohkem teenida.
    Töötasude turuõigluse hindamisel ei saa alati lähtuda täpselt samast tööst, vaid tuleks mõelda, millist tööd töötaja veel teha võiks ning milline on konkureerivate ametite palgatase ja töötingimused. Kas näiteks klienditeenindaja kaupluses võiks töötada ka pitsabaari ettekandjana, administraatori või andmesisestajana? Kas rõivakaupluse müüja võiks müüa kodutehnikat või autosid? Kui töötaja jaoks alternatiivsetel ametitel on töötasu kõrgem või töötingimused soodsamad, siis tekitab see rahulolematust ja ebaõigluse tunnet.
    Mis ma selle tasu eest saan?
    Töötasu õiglus on seotud ka töötasu tarbimisväärtusega ja küsimusega, millist elukvaliteeti peaksid mingid tööd võimaldama ja kui suured erinevused on õigustatud. Kas ka kõige lihtsamat tööd tegev täisajaga töötaja peaks oma töötasuga iseseisvalt toime tulema või pigem mitte?
    Kui organisatsioon lähtub sellest, et tööjõukulude tase ei ajaks ettevõtmist pankrotti ning tekiks ka kasum, siis töötajad lähtuvad oma palgaootuses eelkõige toimetuleku vajadusest, ootustest elukvaliteedile ja enda tunnetatud turuväärtusest.
    Kui nõudlus töötajate järgi kasvab, hinnad tõusevad ja lisaks ots otsaga kokku tulemisele tahaks endale vahel ka midagi lubada, kasvab ka palgasurve, mida võimendavad kiirest palgakasvu uudised. Seda arvestades võib ettevõtte majandustulemustest lähtuv töötasude taseme ja muutuste argumentatsioon töötajate jaoks nõrgaks jääda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Silvano tohutud kasumid on vaid meelepete
Vene rubla näiline tugevnemine on innustanud mitut ettevõtet suuri valuutakursiga teenitud kasumeid deklareerima, investoril tekib pigem küsimus, kas neid lepalehtede kasumeid kunagi ka kõvas valuutas näha saab.
Vene rubla näiline tugevnemine on innustanud mitut ettevõtet suuri valuutakursiga teenitud kasumeid deklareerima, investoril tekib pigem küsimus, kas neid lepalehtede kasumeid kunagi ka kõvas valuutas näha saab.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
LETA uudisteagentuuri tabas küberrünnak
Lätis on aasta jooksul registreeritud suurenenud küberrünnakute arv, möödunud nädalavahetusel katkestas rünnak Läti uudisteagentuuri LETA töö mitmeks tunniks, vahendab Läti ringhääling.
Lätis on aasta jooksul registreeritud suurenenud küberrünnakute arv, möödunud nädalavahetusel katkestas rünnak Läti uudisteagentuuri LETA töö mitmeks tunniks, vahendab Läti ringhääling.
Ettevõtja müüb asfalditehast: ees on rasked ajad
Teedefirma Altos Teed on rasketehnika müügikeskkonnas Mascuses miljoni euroga müüki pannud asfalditehase, firma juht Tõnu Vilipuu ennustab teedeehitajatele raskeid aegu.
Teedefirma Altos Teed on rasketehnika müügikeskkonnas Mascuses miljoni euroga müüki pannud asfalditehase, firma juht Tõnu Vilipuu ennustab teedeehitajatele raskeid aegu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.