Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sotsiaalmaks tuleb ümber teha

    Ardo OjasaluFoto: Andras Kralla

    Inimese panuse maksustamine ligikaudu 50% maksuga (sotsiaalmaks ja tulumaks kokku) on arulage, leiab maksuekspert Ardo Ojasalu. Maksubaasi laiendamine on möödapääsmatu.

    Eesti maksusüsteem on kinni jäänud eelmisse sajandisse. Me maksustame sisuliselt ainult kahte majandusprotsessi: töötamist ja tarbimist. See tagab küll Eesti maksusüsteemi lihtsuse ja töökindluse, kuid on juba pikka aega takistanud majanduse arengut seal, kus inimese panusel on suur osakaal.
    Maksustamise kuldreeglid – lai maksubaas, madal määr, eranditeta ja ühetaoline maksustamine – on IMFi maksuõpikute algkoolimaterjal. Selle algkoolitarkuse põhjal 1994. aastal kehtestatud ja hiljem vaid ettevõtte tulumaksus 2000. aastal suurema muudatuse läbi teinud Eesti maksusüsteem on suures osas IMFi algõpetuse musternäide, kuid rakendab neid tarkusi vildakalt. Eelkõige on probleemiks maksubaasi kuhjumine tööjõu maksustamisele. Selle ilmekas tõestus on ettevõtjate järjest suurenev rahulolematus aktsiiside ja sotsiaalmaksuga.
    Reformierakonna algatatud maksuideoloogia, mida ka praegune valitsus ei ole oluliselt muutnud, alandada otseseid makse ja suurendada tarbimismakse, on aktsiisipoliitka tulemusena toonud kütuse- ja viinaralli Valkas ja Heinastes ning jätkab tuleval aastal turumoonutusi just seal, kus Eesti elu on kõige õrnem – Kagu- ja Lõuna-Eestis. Aktsiiside suurendamise teel ei ole enam kuhugi minna. Tundub, et vähemalt rahandusminister näib olevat sellest aru saanud.
    Eesti maksusüsteem vajab muutmist ja maksubaas laiendamist. 19. ja 20. sajandi majandusmõttest lähtuvad maksustamise printsiibid tuleb infoühiskonnas viia hoopis uutele alustele. Probleem aga on selles, et 21. sajandi globaliseerunud majandusruumis ei ole Eesti üksinda võimeline kehtestama tänapäevast maksusüsteemi ilma kohalikke turuosalisi heidutamata. Käibemaks on juba praegu üleeuroopaline, Eesti seda oluliselt muuta ei saa ning ettevõtte tulumaksu osas püüab Euroopa Komisjon jõuda ühtsele maksubaasile ja maksustamisreeglitele niipea kui võimalik.
    Hakkame kohe pihta
    Ent Eesti ei pea ka jääma ootama, kuni suured omavahel milleski kokku lepivad. Ka praegu on oma kodus majanduse ja rahanduse korrastamiseks piisav hulk võimalusi. Alustada tuleks sellest, et maksunduse algõpetuse tasemelt on mõistlik edasi liikuda targema ning majanduse ja ühiskonna huve paremini teenivate eelarveraha kogumisvahendite suunas.
    Esmalt tähendab see maksubaasi laiendamist nendele aladele, mis on praegu täiesti katmata või on maksustatud muuga võrreldes madalamalt. Maksubaasi laiendamine annab võimaluse lahendada Eesti maksusüsteemi kõige suurem probleem – sotsiaalmaks, mis koormab ebamõistlikult lisaväärtuse loomise keskset suhet, ettevõtlust ja töötamist. Ükskõik kui suure rolli saavad tulevikus idufirmad või ühistegevuse platvormid, inimese panus ettevõtja või töötaja või lihtsalt asja ärategijana jääb alati alles.
    Ka kardetud robotrevolutsiooni järel on vaja kedagi, kes robotile käitumiskoodeksit õpetab ning häälestab neid tehaseid, kus robotid roboteid toodavad. Ilma inimese panuseta ei sünni midagi uut. Seepärast on inimese panuse maksustamine ligikaudu 50% maksuga (sotsiaalmaks ja tulumaks kokku) arulage. Vananevas ühiskonnas pole aga võimalik vähendada pensionimaksete ja tervishoiukulude osakaalu riigi kogukuludest, seetõttu on maksubaasi laiendamine möödapääsmatu.
    Tööandjate ettepanekud
    Tööandjate keskliit on teinud ettepanekud sotsiaalmaksu muutmiseks eesmärgiga vähendada tööjõu maksukulu ja suurendada Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõimet. Neist ettepanekutest kõige olulisem on kahtlemata sotsiaalmaksu jagamine töötaja ja töövõtja vahel, kus esitajate sõnul on mõte töötajate teadlikkuse suurendamises ja soovis sedakaudu suurendada maksumaksjate nõudlikkust saadava teenuse suhtes. Algatuseks on see hea, kuid kindlasti tuleb silmas pidada kaugemat eesmärki muuta iga maksumaksja ka ise huvitatuks oma tervisekäitumisest ja pensionipõlve säästudest. Loomulikult tähendab see osaliselt solidaarsusprintsiibist irdumist, kuid parema riigipoolse teenuse saamegi vaid siis, kui maksumaksjad on personaalselt oma rahakoti kaudu sellest huvitatud.
    Muud ettepanekud on tööandjate jaoks kindlasti olulised, eriti sotsiaalmaksu lagi, mis aitaks vähendada kvaliteetsema tööjõu maksukulu, kuid nende mõju maksusüsteemile tervikuna ei ole määrav. Palju suurema efekti saaksime siis, kui viiksime maksubaasi laiemale alusele ning vähendaksime seejuures sotsiaalmaksumäära. See viimane on oluline eelkõige sellepärast, et praegust arulagedalt kõrget ettevõtluse ja töösuhte maksustamist vähendada. Esmane alternatiiv võiks olla kapitalimaksud, kui valdkond, mis meie maksusüsteemis on selgelt alarakendatud.
    Asi on maksude struktuuris
    Kui küsida, miks on hea maksubaasi tõstmine ühest kohast teise ning lõpuks peavad ettevõtjad ja tarbijad ikka kõik maksud ära maksma, siis vastus seisneb maksukoormuse struktuuris. Andes inimpanusele (ettevõtlus ja töötamine) suurema vabaduse, loome eeldused kõige suurema arengupiduri – tööjõupuuduse – lahendamiseks ja mujale kõrgema palga peale läinud kaasmaalaste tagasipöördumiseks. Suur sotsiaalmaksukoormus tühjendab Eestit inimkapitalist, aga kapitali akumulatsiooni maksustamine ei aja siit kedagi ära, sest suurem osa kapitalist on kinnisvaras. Lisaks muule aitab see kaasa ka kapitali paremale kasutamisele.
    Maksubaasi muutmisel on oluline, et kui näites töösuhete 10miljardiliselt maksubaasilt alandada maksumäära näiteks 5% (maksutulu 500 miljonit eurot), siis uus maksubaas võiks pigem olla 50miljardit ja maksumäär 1%. Selline maks ei oleks ka mingi majandusmoonutus, seda ei paneks maksumaksjad isegi tähele. Loomulik on seejuures, et inimese esmavajadusi ei maksustata, seega kodu jääks maksuvabaks nagu praegu.
    Sotsiaalmaksu jagamine tööandjate ja töövõtjate vahel, maksu osaline isikustamine, sotsiaalmaksulagi ning maksumäära vähendamine on olulised muudatused, mis soodustavad kõrgemapalgaliste töökohtade teket Eestis, toovad koju tagasi kalevipojad, annavad majanduse arengule märgatava tõuke ja seeläbi parandavad meie kõigi elujärge. Vaja vaid leida need rahvaesindajad, kellel on selleks poliitiline tahe.
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.