Sotsiaalmaks tuleb ümber teha

Eesti maksusüsteem vajab muutmist ja maksubaas laiendamist. 19. ja 20. sajandi majandusmõttest lähtuvad maksustamise printsiibid tuleb infoühiskonnas viia hoopis uutele alustele. Probleem aga on selles, et 21. sajandi globaliseerunud majandusruumis ei ole Eesti üksinda võimeline kehtestama tänapäevast maksusüsteemi ilma kohalikke turuosalisi heidutamata. Käibemaks on juba praegu üleeuroopaline, Eesti seda oluliselt muuta ei saa ning ettevõtte tulumaksu osas püüab Euroopa Komisjon jõuda ühtsele maksubaasile ja maksustamisreeglitele niipea kui võimalik.

Hakkame kohe pihta

Ent Eesti ei pea ka jääma ootama, kuni suured omavahel milleski kokku lepivad. Ka praegu on oma kodus majanduse ja rahanduse korrastamiseks piisav hulk võimalusi. Alustada tuleks sellest, et maksunduse algõpetuse tasemelt on mõistlik edasi liikuda targema ning majanduse ja ühiskonna huve paremini teenivate eelarveraha kogumisvahendite suunas.

Esmalt tähendab see maksubaasi laiendamist nendele aladele, mis on praegu täiesti katmata või on maksustatud muuga võrreldes madalamalt. Maksubaasi laiendamine annab võimaluse lahendada Eesti maksusüsteemi kõige suurem probleem – sotsiaalmaks, mis koormab ebamõistlikult lisaväärtuse loomise keskset suhet, ettevõtlust ja töötamist. Ükskõik kui suure rolli saavad tulevikus idufirmad või ühistegevuse platvormid, inimese panus ettevõtja või töötaja või lihtsalt asja ärategijana jääb alati alles.

Ka kardetud robotrevolutsiooni järel on vaja kedagi, kes robotile käitumiskoodeksit õpetab ning häälestab neid tehaseid, kus robotid roboteid toodavad. Ilma inimese panuseta ei sünni midagi uut. Seepärast on inimese panuse maksustamine ligikaudu 50% maksuga (sotsiaalmaks ja tulumaks kokku) arulage. Vananevas ühiskonnas pole aga võimalik vähendada pensionimaksete ja tervishoiukulude osakaalu riigi kogukuludest, seetõttu on maksubaasi laiendamine möödapääsmatu.

Tööandjate ettepanekud

Tööandjate keskliit on teinud ettepanekud sotsiaalmaksu muutmiseks eesmärgiga vähendada tööjõu maksukulu ja suurendada Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõimet. Neist ettepanekutest kõige olulisem on kahtlemata sotsiaalmaksu jagamine töötaja ja töövõtja vahel, kus esitajate sõnul on mõte töötajate teadlikkuse suurendamises ja soovis sedakaudu suurendada maksumaksjate nõudlikkust saadava teenuse suhtes. Algatuseks on see hea, kuid kindlasti tuleb silmas pidada kaugemat eesmärki muuta iga maksumaksja ka ise huvitatuks oma tervisekäitumisest ja pensionipõlve säästudest. Loomulikult tähendab see osaliselt solidaarsusprintsiibist irdumist, kuid parema riigipoolse teenuse saamegi vaid siis, kui maksumaksjad on personaalselt oma rahakoti kaudu sellest huvitatud.

Muud ettepanekud on tööandjate jaoks kindlasti olulised, eriti sotsiaalmaksu lagi, mis aitaks vähendada kvaliteetsema tööjõu maksukulu, kuid nende mõju maksusüsteemile tervikuna ei ole määrav. Palju suurema efekti saaksime siis, kui viiksime maksubaasi laiemale alusele ning vähendaksime seejuures sotsiaalmaksumäära. See viimane on oluline eelkõige sellepärast, et praegust arulagedalt kõrget ettevõtluse ja töösuhte maksustamist vähendada. Esmane alternatiiv võiks olla kapitalimaksud, kui valdkond, mis meie maksusüsteemis on selgelt alarakendatud.