EAS tuleb hävitada?

09. jaanuar 2018, 11:00
Kristjan Pruul
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180109/OPINION/180109737/AR/0/AR-180109737.jpg

Vahel jääb mulje, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ühes nende jaotatavate toetustega on ausa ettevõtluse eriline vaenlane ning oleks parem, kui teda olemaski ei oleks. Milleks meil EASi tegelikult vaja on, arutleb ajakirjanik Kristjan Pruul.

Ettevõtlus Arendamise Sihtasutusele võib ette heita nii mõndagi. Sageli jääb mulje, et Eesti promoveerimise töö annaks neile otsekui ususõdalase oreooli, mida teised ei tohi kritiseerida, sest muidu jääbki kuningas alasti. Iseasi, kas selle pärast peaks asutust süüdistama pelgas olemasolus või siis kutsuma üles kõigi töötajate vallandamisele.

Nii hirmus kui see ei tundu, on ettevõtlus- ja regionaalpoliitiliste toetuste jagamine igati aus töö. Asi ei olegi selles, et EL annab toetusi niikuinii ja et kõik oleks võrdne, peame meiegi seda tegema. Toetusi tuleb jagada hoopis seepärast, et me ei ole võrdsed – perifeerial ei lähe keskuse, see tähendab Süda-Euroopa suurriikidega sama hästi ega hakkagi kunagi minema. Ja selleks, et kogu kapital ja töötajad vaikselt keskuse poole liikuma ei hakkaks, on vaja siirdeid keskusest tagasi perifeeriasse.

Kuna Saksa maksumaksja on Eesti pensionite maksmisele kindlalt vastu, siis on välja pakutud teistsugused siirded – betoon Eesti teedesse või väikesadamatesse, võib-olla naeruväärsed toetused tillukeste veebilehtede rajamisele ja mis kõik veel. Me võime mõelda, kuidas neid toetusi paremini jagada, aga mingisugusegi ELi-sisese tasakaalu säilitamiseks on need hädavajalikud. Sarnasel viisil liigub raha veel mitme-setme ministeeriumi alluvuses olevatest asutustest, näiteks KIKi töö vee kvaliteedi parandamiseks väikelinnades teenib samuti kahte huvi — vee kvaliteet üks ja üldine rahaline siire kaks.

Toetused ei kao niipea

Ja ega toetuste liigutamine lõpe ka siis, kui euroraha tasakaal on lõpuks sealmaal, et ELi eelarvest tulev arve muudkui suureneb ja toetusi tagasi tuleb vähem. Euroopa struktuurifondid, millega piirkondade arengut ühtlustatakse, on võtnud lävepakuks 90 protsenti ELi keskmisest SKPst. Sinna on ikka veel hea tükk aega minna, no Itaaliast mööda või nii, ja kahtlus jääb, kas seda kunagi sünnib. Euroopa Liidu viie rikkama hulka sattumiseks peab teistel riikidel kõvasti halvemini minema ja veel nii, et see meid ei puudutaks.

Teine küsimus on mul tekkinud EASi või riigisektori töötajate siunamise ja üleskutsetega nende erasektorisse saatmise kohta. Otseselt ettevõtluse ja riskide võtmisega tegeleb ühiskonnas siiski piiratud arv inimesi. Enamik meist täidab oma töökohust ja üritab anda endast parima üsna ühetaolisel viisil, olgu see siis riigi või erafirma makstud töölaua või kas või rooli taga.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. January 2018, 10:49

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing