20. aprill 2018
Jaga lugu:

Pärsia lahe riigid võivad olla ärimehe paradiis

Vladimir Sazonov
Vladimir Sazonov  Foto: Sille Annuk/Scanpix

Debatis Eesti osalemise üle Dubai EXPO-l peab silmas pidama kohalikke äritavasid, kus ette hoiatamata mitteilmumist kohtumisele võidakse võtta solvanguna. Piirkonnas saatkonna avamine on aga kindlasti suurema positiivse kaaluga, kirjutab orientalist Vladimir Sazonov.

Selleks, et mõista Lähis-Ida, eriti Pärsia lahe riikide ärikultuuri, tuleb teada araabia kultuuri põhialuseid, tavasid ning orienteeruda kas või väheselgi määral islamis. Ärimaailm Araabia Ühendemiraatides erineb Lääne ärimaailmast ning sellega tuleb arvestada. Hea näitena ongi siinkohal Araabia Ühendemiraadid (AÜE), kus 2020. peaks toimuma Dubai EXPO teemal Connecting Minds, Creating the Future.

AÜE puhul on mõnes mõttes tegu ärimehe paradiisiga, kuid samas peab kogu aeg arvestama, et kõik kombed, seadused selles riigis on allutatud islami usule ning rohkem kui 76% riigi elanikest on moslemid (enamuses sunniidid). Samas on AÜE rikas riik ja soodustab äritegevust. AÜEs äriasjades edukas olemiseks ei piisa sellest, et olla oma alal professionaal ning usaldusväärne. Enne kui suunduda AÜEsse, on rangelt soovitatav tutvuda seadustega, kasuks tuleb koraani ja islaminormide kas või pealiskaudnegi tundmine ning tasub olla kursis kohalike tavadega.

Näiteks on avalikes kohtades rangelt keelatud tarbida alkoholi, kuid seda võib teha ööklubides, hotellides ja restoranides. Joobes olekut võivad kohalikud võtta kui nende tavade ja usutunnete solvamist ning see võib põhjustada tõsiseid probleeme – keegi ei hakka selle isikuga enam äri tegema. Püha kuu ramadaani (islami kalendri üheksas kuu) ajal inimesed paastuvad ja pole hea juua, süüa ning suitseda kohalike juuresolekul ning ärikohtumisi võidakse peatada palvetamiseks. Samuti ei tohi pildistada moslemi mehi, naisi ja riigiasutusi ilma loata.

Range hierarhia

Araablaste oluliseks tunnuseks on külalislahkus ja nad austavad iga külalist, pöörates talle erilist tähelepanu. Ärimeest, kellega kavatsetakse teha tulevikus äri, võidakse kustuda endale koju külla, korraldada tema auks suur pidusöök jne.

Suheldes araablastega, peab samuti näitama üles lahkust ja sõbralikkust, ning tervitades inimesi (sh potentsiaalseid äripartnereid), tasub anda kätt esmalt majaperemehele või kõige olulisemale isikule ettevõttes (firmajuht). Naisterahvaga kätlemine on keerulisem küsimus, üldiselt on selles kultuuris tavaks vältida füüsilist lähedust võõraste meeste ja naiste vahel. AÜEs on ärikultuuris levinud selge hierarhiline süsteem. Sageli võtab firma omanik või direktor vastu kõik otsused.

Ärikohtumisi on parem kokku leppida isiklikult, mitte telefoni või e-posti teel. Riietus peab alati olema soliidne ja viisakas – ülikond, ei ole hea toon panna ärikohtumiseks selga turismipiirkondades ostetud araabia riideid. Meestel ei ole soovitatav kanda T-särke ja lühikesi pükse. Naisterahvad peavad vältima liigselt paljastavat riietust, üldiselt on kombeks katta pead.

Oodatakse täpsust

Araablane võib hilineda ärikokkusaamisele või seda mitu korda edasi lükata – see on üpris tavaline, samas äris on AÜE inimesed sageli ausad ja välismaalastelt oodatakse täpsust. AÜEs suhtutakse hästi nendesse ärimeestesse, kes mõjuvad kindlalt ja usaldusväärselt. Hea kõneoskus tuleb kasuks. Ei tasu unustada, et äritegemine ja kauplemine on Lähis-Ida olulisemaid tavasid ning sageli tingitakse hinna üle lausa tunde. Seejuures peab varuma kannatlikust ja aega. Kärsitut, kiirustavat, närvitsevat lähenemist ei soosita, ei tasu tulla varem ega ka hilineda kokkusaamisele – araabia vanasõnad ütlevad: "halb ostja tuleb kas vara või hilineb" ja "kannatlikus on rõõmu võti".

Ärikohtumisest keeldumine araabia maades pole viisakas, ette hoiatamata mitteilmumine kohtumisele võrdub isegi solvanguga. Seega pole välistatud, et Eesti mitteosalemist Dubai EXPO-l võidakse seal võtta mingis mõttes halvustavalt (eriti juhul, kui loobumist ei põhjendata), kuid kindlalt väita seda ei saa. Samas aga kui AÜEsse tuleks EASi välisesindus ja Eesti saatkond, siis Dubai maailmanäituse korraldajate ja kohalik AÜE oluliste isikute (ärimehed, kõrged ametnikud jne) suhtumine oleks ilmselt Eestisse ja siinsetesse ettevõtjatesse palju positiivsem. Ilmselt võib see kompenseerida EXPO-l mitte osalemist.

Autor: Vladimir Sazonov

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt