Toome laevad Eesti lipu alla tagasi

Laevaregistris on kirjade järgi kaks kaubalaeva: jäämurdja Botnica ja punkerlaev Viimsi. Klassikalises mõistes on aga kaubalaevade arv 0. Jah, te loete õigesti – null laeva. Viimane kaubalaev (konteinerlaev Kalana) viidi Eesti lipu alt ära 2014. aasta aprillis. Loomulikult on Eestiga seotud omanikel laevu. Andmed räägivad suurusjärgus 50–60 laevast, mis on küll välisriigi lipu all, aga samas eestlastest omanike omad. Põhjused on lihtsad – laevaomanikud soovivad omanikena vähendada laevade opereerimisega seotud kulusid ning neid võimalikult kuluefektiivselt ja bürokraatiavabalt administreerida.

Kui rääkida Eesti elanikest meremeestest välisriigi lipu all, siis täpset statistikat ei ole ning eeldatakse hinnanguliselt kuni 5000 meremeest, kellel ei ole maksunduslikku sidet Eesti riigiga. Loomulikult pole neil sel juhul Eesti riigi sotsiaalseid tagatisi nagu pension ja ravikindlustus.

Nendel teemadel sattusin mõned aastad tagasi kõnelema turvaeksperdi ja just mereturbe alal head oskusteavet omava Jaanus Rahumäega. Ta küsis, et miks riik ei tee ühtegi sammu, et meresektorit konkurentsivõimeliseks muuta. Sellest peaks võitma nii ettevõtjad kui ka riik. Me oleme aastaid hoidnud kinni oma lihtsast eranditeta maksusüsteemist, mille ülalpidamise peale kulub vähem raha, kuid see maksusüsteem on viinud Eesti maksutulud kaubalaevandusest sisuliselt nullini.

Rahumägi ütles, et miskipärast poliitikud ei taha selle teemaga tegeleda. Ta lisas, et kui reaalsed muutused toimuksid, siis võib ühel hetkel rääkida mitte kümnetest, vaid sadadest laevadest. Võib rääkida ka suurtest ookeanihiiglastest, kes kunagi ei jõuaks füüsiliselt Läänemerele, kuid mis oleksid lihtsalt hallatavas, digitaalses registris. Lisaks mereriigistaatuse tagasivõitmisele tooks see riigieelarvesse lisatulu. Rahandusministrina pani see mind kohe mõtlema. Kutsusin kokku koosoleku, kus lisaks asjaosalistele ministritele oli laua taha kutsutud oma valdkondade peamised vastutajad – veeteede ameti peadirektor, maksuameti peadirektor, ministeeriumite kõrgemad ametnikud. Praeguseks on töögrupp oma töö lõpetanud ning lõppraport lähiajal valitsuse kabinetiistungile jõudmas.

Esiteks, lihtsustatakse Eesti laevaregistrisse registreerimise tingimusi. Täiesti uus on võimalus laevu registreerida e-residentide asutatud äriühingute kaudu. Teiseks, uue võimalusena jagatakse laevaregistrid kaheks eraldiseisvaks registriks. Esimeses registris registreerimise tingimus on see, et laeva käitamisega seotud otsuseid tehakse Eestis. See tähendab Eestis kvalifitseeritud spetsialistidega töökohtade loomist ning kulupõhiseid riigilõive. Teises registris registreerimiseks aga Eestis asumise nõuet ei ole.

Kolmandaks tehakse veeteede ametist ühtne kontaktpunt, mis töötab ööpäevaringselt ning kus saab lisaks eesti keelele ka inglise keeles kvaliteetset klienditeenindust. Sest potentsiaalseid laevaomanikke on üle kogu maailma ning teenust ja tuge tuleb pakkuda sõltumata asukohast ja kellaajast.

Neljandaks luuakse ettevõtetele uue süsteemina võimalus valida maksustamisviis. Kas kasutatakse praegust harjumuspärast tulumaksusüsteemi või valitakse Eesti jaoks uudne tulumaksu erirežiim, mis annab laevaomanikule võimaluse maksta laeva tonnaaži pealt ning hilisem tulu ei kuulu enam maksustamisele.

Viiendaks kehtestatakse tulumaksu sooduskord teatud tingimustele vastavatel laevadel töötavatele meremeestele. Kuuendaks tehakse meremeestele täiesti uus sotsiaalmaksu erikord ning loobutakse sundravikindlustuse nõudest ja tasutakse üksnes pensioniosa makset ning sedagi sellelt samalt fikseeritud maksubaasilt.

Seitsmendaks luuakse ravikindlustusseaduses võimalus sõlmida Eesti meremeestel ravikindlustus haigekassaga vabatahtliku lepingu kaudu. Praegu seda võimalust nendel tuhandetel välisriigi lipu all sõitvatel Eesti meremeestel lihtsalt ei ole. Lisaks tehakse muudatusi veel töötuskindlustusseaduses, kus sama moodi võetakse tulevikus aluseks fikseeritud madalam maksubaas.

Kui see eelnõude pakett on parlamenti jõudnud, siis menetluse ajal on meil vaja ka Euroopa riigiabi luba taotleda, aga spetsialistid ütlevad, et see ei tohiks probleemiks saada. Ühtlasi loodan, et see ei takerdu erakondadevahelistesse nägelustesse, sest eesmärk tuua laevad Eesti lipu alla ja kogu merendus konkurentsivõimeliseks viia peaks olema erakondadeülene.