Radooni mõõtku ruumide omanik

Artikkel

- Arvamused
- 6. oktoober 2018 kell 5:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Radooni mõõtku ruumide omanik
Riik on ilmselgelt ülekohtune tööandjate suhtes, kelle tööruumid asuvad Eesti piirkondades, kus maapõuest eraldub radooni, pannes neile kaela suure halduskoormuse, kirjutab väikeettevõtja ja töötervishoiuarst Annika Küüdorf.
Annika KüüdorfFoto: Erakogu
Sellel suvel kehtestas keskkonnaminister määruse "Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel", mis on jäänud riigikogu valimiste eelsel perioodil kahetsusväärsel kombel avalikkuse diskussioonist täiesti välja.
Leian, et määruses toodud sihtgrupp – tööandjad, kellele on pandud radooni viitetaseme tagamise kohustus tööruumides – on täiesti vale. Tööandja, kes väga sageli on ruumide rentnik, ei saa parata, et tema ruumid asuvad piirkonnas, kus võib olla radooni eraldumise tase maapõuest suurem. Tööandjad enamjaolt rendivad ruume ehitise omanikult, kes peaks olema kohustatud tegema mõõtmised ja tagama rentnikule radoonivaba keskkonna.
Riik karistab lisakohustusega tööandjaid, kellest 98% on väikesed ettevõtted. Lisaks peab tööandja, olenemata sellest, kas ta on pinna omanik või mitte, tegema oma ruumides remondi, et radoon ei imbuks tema ruumidesse. Ehitise omanikule sellist kohustust ei panda. Tegelikult peaks ehitise rajaja juba üle andma ehitise selliselt, et oleks välistatud radooni sattumine maapõuest ruumidesse.
Radoon ei tekita organismi kahjustusi mõne kuu ega aastaga, tervisekahjustuste tekkimiseks peab kiirguskoormus kestma aastakümneid. Töötaja tööhõivatus ühes ettevõttes on keskmiselt viis aastat. Seega süüdistada tööandjat, et tema ruumides töötamisel tekib näiteks kontoritöötajal radoonist tingitud kopsuvähk, on tegelikult põhjendamatu.
Tavaliselt inimesed elavad samas piirkonnas, kus nad ka töötavad. Seega pigem on tõenäoline, et nad saavad radoonikahjustuse oma kodukeskkonnast. Statistiliselt pole tõendatud, et töötajad saavad tööajal nii suure radoonikoormuse, et nad haigestuvad kiirgusest tingitud haigustesse. Tööaeg on tavaliselt üks kolmandik ööpäevast.
Mis kehvasti, see uuesti
Ei kahtlegi, et Eestis on piirkondi ja halvasti ehitatud ehitisi, kus võib radoonitase olla kordades normist kõrgem, kuid sellepärast ei saa karistada tööandjat.
Praegune määrus näitab, et riik püüab teenida raha akrediteeritud laborite omanikele ja ka riigiasutustele nagu ülikoolidele, terviseametile, kes omavad selliseid laboreid. Ja raha võetakse niigi liigmaksustatud tööandjalt. Veelkord, miks peavad tööandjad kinni maksma hoone ehitusvead? Ehitaja peab tagama hoone õige ehituse ja ehitise omanik rentnikule normipärase radoonitasemega ruumid.
Leian, et see määrus tuleks koheselt võtta uuesti arutamisele kõigi osalistega, keda määrus puudutab.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum