Digimaailmas võidavad kõige kiiremad ja vihasemad, mitte kõige suuremad
Eesti pikaajaliste arengueesmärkide saavutamiseks peame jõudma kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni rahastamisel meist edukamate riikidega samale tasemele, olles seejuures nutikad ja kiired, kirjutab TalTechi IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan.
Gert Jervan.Foto: Jelena Pljonkina
Traditsioonilises majanduses on suurus alati mänginud olulist rolli. Start-up´ide tulek tõi täiesti teistmoodi lähenemise. Nende edu saladus oli pakkuda kiireid lahendusi tarbijate vajadustele, teha seda olemasolevaid süsteeme ignoreerides ning keskendudes konkreetsetele probleemidele. Nad on kiired, dünaamilised ja äärmiselt innovaatilised.
Sama suhtumist kannab endas ka Tallinna Tehnikaülikool (TalTech). Meie väiksus ei võimalda meil muuta kogu Euroopat. Aga saame olla suunanäitajad ja eestvedajad. Meil on võimalik katsetada kiiresti erinevaid ideid, kaasates kõige suuremat kapitali, mis ülikoolil on – meie tudengeid. Näitena võib tuua TalTechi tudengite vaid ühe aastaga loodud isejuhtiva sõiduki Iseauto, mida saab edaspidi kasutada platvormina väga erinevates projektides. See on hea näide, kuidas said kokku ülikooli ja erasektori huvid ning võimalused. Tudengid said omakorda unikaalse kogemuse õpingute käigus teha valmis midagi põnevat ja väga innovaatilist.
Saame olla suunanäitajad
TalTechi eesmärk on olla digiteemades suunanäitaja, muutes esmalt iseennast ja seejärel jagada seda kogemust teistega. Me loome, arendame ja rakendame digitaalseid tipptehnoloogiaid koostöös oma strateegiliste partneritega Eestis ja kaugemal. Me tegeleme akadeemiliste väljakutsetega, mis toovad kasu meid ümbritsevale ühiskonnale.
TalTechi eestvedamisel piloteeritakse Euroopa Liidu 21 liikmesriigis andmete ühekordse pärimise põhimõtet (olles esitanud oma ettevõtte andmed ühes liikmesriigis, muutuvad need kättesaadavaks ka teistes), luues selliselt reaalsed eeldused digitaalseks ühisturuks. TalTech on Euroopa Komisjoni otsusel loomas targa linna tippkeskust Finest Twins, mis hakkab looma Tallinnale ja Helsingile ühiseid digilahendusi transpordi, energia, ehituse-arhitektuuri, andmete ja valitsemise valdkondades.
Koostöös Telia ja Ericssoniga on ülikoolilinnakus käivitatud 5G-testvõrk, mis võimaldab meil muutuda targaks linnakuks, peamise rõhuasetusega turvalistel sidelahendustel, mille vastu on väga suur huvi nii avalikul kui ka erasektoril üle Euroopa. TalTechi küberkaitse valdkonna võimekus toob meie juurde koostööpartnereid nii globaalsete suurfirmade, rahvusvaheliste organisatsioonide kui ka väga arenenud digiriikide hulgast.
Eestil on unikaalne positsioon
Eesti saab Euroopa digituleviku kujundamisel edukalt kaasa rääkida, kui suudame näidata, kuidas saab teha asju paremini, kiiremini, vabaneda bürokraatiast ja keskenduda kodanikele, pakkudes neile olulisi teenuseid. Kasvama peavad nii meie võime ideid kiiresti piloteerida kui ka ühiskonna üldine innovatsioonitase. Eesti pikaajalised kogemused e-teenustega annavad meile Euroopas unikaalse positsiooni digituleviku loomisel kaasa rääkida. TalTechi ülesanne on siinkohal defineerida koostöös kodu- ja välismaiste partneritega uued interdistsiplinaarsed ja tulevikku vaatavad uurimissuunad, mis põhinevad ülikooli kompetentsidel ning IT- ja teiste valdkondade ettevõtete tulevikuvajadustel.
Oleme loonud TalTechi digivalitsemise labori (DigiGovLab), mille eesmärk on töötada välja tulevikku vaatav ja digiajastule sobilik riigivalitsemise lähenemine. Samasugust interdistsiplinaarset lähenemist soovime rakendada nii avaliku sektori andmete väärindamise ja tehisintellekti (AI – artificial intelligence) rakendamise kui ka digitaalse tervise valdkonnas, pakkudes partnerlust riigile, samas arenedes nendes valdkondades maailmatasemel teaduskeskuseks.
Kes maksab, tellib muusika
Samas peab kahetsusega nentima, et mainitud areng saab toimuda vaid seal, kus haridust, teadust ja innovatsiooni piisavalt väärtustatakse. Ülikoolid on oma olemuselt rahvusvahelised, kaasates nii inimesi kui ka rahastust globaalselt. Kuid teaduses kehtivad samad põhimõtted mis äris: kes maksab, see tellib ka muusika. Kui teaduse põhiline rahastus tuleb Euroopast ja erasektorist, siis Eesti riigi strateegilised huvid võivad selle tulemusel tahaplaanile vajuda.
Eesti riigi pikaajaliste arengueesmärkide saavutamiseks on hädavajalik jõuda kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni rahastamisel samale ambitsioonitasemele, mis on meist palju edukamates riikides. Meie väiksus tähendab seda, et peame olema tegevustes nutikad ja kiired. Olema valmis muutma nii haridusmudeleid kui ka katsetama lõiketera tehnoloogiaid. Aga selleks on vaja ressursse nii haritud inimeste kui ka investeeringute näol. Peame kasutama oma unikaalset positsiooni ja suutma jääda Euroopa ja maailma mastaabis digiteemade eeskõnelejaks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.