Artikkel
  • Kuula

    Kurmo Konsa: teeme Eestist kestlike kultuuride kasvulava

    Kurmo Konsa.Foto: Aavo Kaine

    Kultuuri muutmise asemel loome uue(d) tehiskultuur(id), mis võiks lahendada kõikvõimalikke probleeme alates ettevõtetest ja lõpetades maailmapoliitikaga, kirjutab Kurmo Konsa arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Aeg-ajalt mõtlen ma imestusega sellele, et maailm meie ümber võib küll olla muutunud suuremaks ja keerukamaks, kuid inimesed elavad ikkagi oma isiklikes reaalsustes, universumites, mis kaovad koos nendega.
    Kui kosmoloogiline universum koosneb fundamentaalosakestest ja kiirgusest, siis inimlik universum on organiseeritud teisiti. Enamiku meie universumi olulistest asjadest moodustavad inimesed ja nende tegevus – sõbrad ja tuttavad, armsamad ja ülemused, üliõpilased ning majanaabrid. Inimeste maailma ei juhi otseselt füüsikaseadused, kuid ometigi on ka see korrastatud.
    Selle korrastatuse tagab kultuur, mille all mõistan ma siinkohal mingile grupile inimestele omaseid tunnuseid. Olgu nendeks siis näiteks väärtused, veendumused maailma ehitusest ja inimeste olemusest, maailma ja ühiskonna tõlgendusviisid. Kultuur väljendub käitumises, tegevustes, sündmustes ja kõikvõimalikes objektides. Kultuur on viis, kuidas inimesed kindlates sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes oludes käituvad ja oma käitumist ka seletavad ja põhjendavad.
    See kõik kõlab muidugi huvitavalt, aga miks me peaksime üldse kultuuriga tegelema? Asi on selles, et enamik tänapäeva maailma põletavatest probleemidest on ühel või teisel viisil seotud kultuuriga. Kultuur on oluline inimühiskonna kõikidel tasanditel ning mida enam ühiskonnad keerustuvad, seda ilmsemaks muutub kultuuri tähtsus. Vägagi tõenäoliselt on just kultuur see tegur, mis määrab ära meie arengu järgmistel aastakümnetel.
    Kultuur pakub selgelt võimalusi, aga võib muutuda ka arengu oluliseks takistuseks. Inimkonna ja selle institutsioonide ees seisab keerukas küsimus: kuidas jääda ellu, kuidas kesta edasi? Ei maksa loota, et kõik kogu aeg kasvab, et ühiskonna ja üksikisikute materiaalne seisund läheb järjest jõukamaks, ehitame järjest enam tuuleparke ja sõidame üha kallimate elektriautodega. Jätkusuutliku maailma kujundamine on ennekõike seotud suuremastaabilise kultuurilise muutusega.
    Radikaalne muutus
    Ei ole mingisuguseks uudiseks, et terve rida läänelikule kultuurile omaseid norme ja väärtuseid on sellised, mis ei sobi kohe mitte kuidagi kestlikku maailma ja mis ilmselgelt on peamiseks takistuseks sellise ühiskonna kujunemisele. Pideva majandusliku kasvu ootus, tahtmine järjest parema ja külluslikuma elu järele, pideva uuenemise ootus, edukuse ja konkurentsi ülistamine on endiselt meie kultuuri alusväärtusteks.
    Jätkusuutlikku arengu tagamiseks peetakse üheks võtmeküsimuseks inimeste väärtuste ja käitumise, ehk siis kultuuri muutmist. Kas see on üldse võimalik ja kuidas seda teha? – siinkohal lähevad uurijate arvamused vägagi tõsiselt lahku. Kultuuri muutmine on raske ja segane ülesanne, kuna kultuur kipub olema inertne ja küllaltki raskesti muudetav.
    Inimesed soovivad säilitada olemasolevaid ideid, väärtusi ja traditsioone. Õnneks ei ole olukord täiesti lootusetu. Lahenduseks on hoopis teistsugune lähenemine kogu probleemipuntrale. Kultuuri muutmise asemel tuleb hoopiski luua tehislikud kultuurid, mis vastaksid meie soovidele ja vajadustele.
    Tegemist on radikaalselt teistsuguse lahendusega kultuurimuutmise ülesandele. Inimeste muutmine on osutunud paljude maailmaparanduskavade nõrgaks kohaks.
    Tõepoolest – inimesed ei taha muuta olemasolevat kultuuri. Küll on aga nad heal meelel nõus osalema uutes ja mängulistes kultuurides, sest need lisavad argipäevale uue mõõtme. Küllaltki tõenäoliselt on kergem luua uut kultuuri ja seda n-ö veel mängulises mõttes, kui muuta olemasolevat kultuuri.
    Olemasolevaid kultuure peame loomulikeks/looduslikeks ja sellistena antuteks. Kui aga teeme uue kultuuri, siis me ei mõtle sellele, et tahame muuta midagi väga olemuslikku. Sellest aspektist on uut tehiskultuuri luua lihtsam kui olemasolevat kultuuri muuta.
    Eesti võib olla eestvedaja
    Tehiskultuurid on arusaadavalt seotud kõigi nende inimolu aspektidega millega kultuurgi. Oluline on see, et kultuur muudetakse tehislikustamise kaudu juhitavaks ja suunatavaks vastavalt vajadusele.
    Tehiskultuur võib lahendada kõikvõimalikke kultuuriga seotud probleeme alates ettevõtetest ja lõpetades maailmapoliitikaga. Eestil on suur potentsiaal saada kultuuriliste muutuste eestvedajaks. Tegemist oleks järgmise sammuga infoühiskonna arengus.
    Eestis on piisav digitaristu, toimivate kultuuriasutuste, näiteks muuseumide võrgustik, mis koondab piisaval hulgal haritud ja uudishimulikke inimesi.
    Eestlased teavad, et kultuur on tähtis ja et selle nimel on kogu aeg pingutatud ja isegi kannatatud. Me oleme edukalt oma kultuuri säilitanud ja kohandanud ning koos sellega ka ise muutunud. Me oleme valmis looma uusi tehiskultuure kogu maailmale.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Esmaspäev tõi USA aktsiaturule tõusu: kõik sektorid lõpetasid rohelises
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.