Mõistlikud finantsotsused ei vaja ideaalseid tingimusi, vaid lihtsalt teadlikku tegutsemist, kirjutab ettevõtja ja rahatarkuse entusiast Ilona Tint.

- “Raha on tööriist, mis peaks toetama elu, mitte seda piirama,” kirjutab rahatarkuse entusiast Ilona Tint. Foto: Erakogu
Levinud arusaamad rahaga ümber käimisest võivad olla nii motiveerivad kui ka piiravad – mõned annavad kindlustunnet, kuid teised võivad takistada paremate finantsotsuste tegemist. Kas tõesti saab säästa vaid kõrge sissetulekuga? Kas investeerimine on keeruline ja nõuab suurt algkapitali? Ja kas pensioniks kogumine võib oodata?
Sellised müüdid püsivad osaliselt seetõttu, et rahaga seotud teemad tunduvad sageli keerulised või kättesaamatud. Traditsioonilised arusaamad rahaasjadest pärinevad ajast, mil võimalused olid teistsugused ning investeerimine ja eelarvestamine polnud nii hõlbus kui tänapäeval. Samuti mõjutavad inimeste uskumusi nende varasemad kogemused, sotsiaalne keskkond ja ühiskonnas levinud narratiivid.
Tegelikult on rahatarkus igaühele kättesaadav ja selle põhimõtted lihtsad.
Rahatarkus tähendab teadlikku ja vastutustundlikku rahaga ümberkäimist. See hõlmab eelarvestamist, säästmist, investeerimist ja pikaajalise finantsstabiilsuse loomist.
Üks esimesi samme kindlama rahalise tuleviku suunas, millega saab kohe alustada, on väikese puhvri kogumine, mis annab kaitse ootamatuste vastu ning võimaldab teha endale sobivamaid valikuid. Kuna raha on kõige suurem stressiallikas Eesti kodudes, siis enda rahalise heaolu eest vastutuse võtmine on hulga suurema väärtusega kui lihtsalt üks number säästukontol.
Ilona Tint astub üles ka 12. märtsil toimuval tasuta veebikonverentsil
“Pensionipäev 2025”.
Vaatame üle 10 kõige levinumat müüti, mis võivad inimest tagasi hoida.
1. Madala palga puhul ei ole võimalik säästa
Säästmine ei sõltu ainult sissetuleku suurusest, vaid ka harjumustest ja prioriteetidest. Isegi väikeste summade kõrvalepanemine loob aja jooksul suure mõju, eriti kui kasutada automatiseeritud säästmise lahendusi. Peamine on järjepidevus – isegi 5 või 10 eurot kuus on parem kui mitte midagi. Lisaks kuludele keskendumisele on võimalik fookus panna enda sissetulekute suurendamisele, mis teeb tulevikuks säästmise lihtsamaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keskmiselt kaks töötajat kolmest tunneb rahaärevust, ütles rahatarkuse edendaja Liisi Kirch rahauuringutele viidates, kuid jättis uuringud täpsemalt nimetamata.
Saue riigigümnaasiumi 11. klassi õpilaste Heleri Lota ja Joonase hinnangul elaks 2000eurose brutopalgaga igapäevaelu ära.
Edukas Eesti arvamuslugude konkursi toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad edendada Eesti hariduselu.
Mis oleks, kui me maksaksime riiklikult oluliste probleemide lahendamise eest tegijatele korraliku boonuse, näiteks kamba peale miljon eurot, küsib IT-ettevõtja ja endine riigiametnik Taavi Kotka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
2020. aasta veebruaris alustanud Trigon Dividendifondi esimese viie aasta tootluseks on 105,9%. Õpetlik näide sellest, kuidas tänu aktiivsele fondijuhtimisele on võimalik oma vara stabiilselt ja jõudsalt kasvatada.