Võib olla kindel, et keegi valetab

Aasta tagasi oli küsimus selles, kas valetab Silver Meikar või tollane justiitsminister Kristen Michal. Nüüd tuleb sama küsimus esitada europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi ja erakonna tegevust korraldava peakontori kohta. 

On aga ka kolmas variant, et valetavad mõlemad osapooled. Seetõttu ongi juhtumis selguse saamiseks kõige parem, kui Reformierakonna osade liikmete identiteedivargust uuriks mõni erakonnast sõltumatu asutus. Näiteks politsei või prokuratuur.

Puhkenud skandaalis on oluline saada selgust, kas tegemist oli üksikjuhtumiga või on taolisi pettusi ja e-hääletuse tulemuste võltsimist toimunud Reformierakonnas varemgi.

Paljudele võib tunduda järjekordne Reformierakonda tabanud skandaal ebaoluline. Valisid endale juhatust; selgus, et keegi kasutas heauskseid vanureid ära ja üritas nii saada erakonna juhtorganis parema positsiooni. Ja siis? Miks sellel teemal nii palju lärmi lüüa?

See juhtum ei ole aga ainult Reformierakonna siseasi, sest näitab, et peaministri parteis on inimesi, kes valede ja võltsingute abil üritavad enda mõjuvõimu suurendada. Seetõttu ongi oluline selgitada välja, kas Ojuland tegutses iseseisvalt või astus kellegi sissetallatud rajale ning komistas ja kukkus. Kas e-häältega on Reformierakonna sisevalimiste tulemusi ka varem ja ulatuslikumalt võltsitud või mitte?

Reformierakonna sisevalimised on olulised, sest nende abil paneb erakond näiteks paika riigikogu valimisnimekirja järjestuse ehk otsustab ära, kellel parteilastest on paremad võimalused jõuda riigikogusse. Samuti määratakse sisevalimistega erakonna juhatus, mis suunab ja juhib partei tegevust. Näiteks sõltub juhatuse otsusest see, kes Reformierakonna liikmetest saab ministriks või kes kutsutakse ministriametist tagasi.

Kui Reformierakonna sisevalimiste tulemused on kergesti kontrollitavad või suunatavad parteis oma tegelikku mõjuvõimu varjata soovivate poliitikute poolt, siis sarnaneb Reformierakonna juhtimine nukulavastusega, kus publik ei näe, kelle käed laval tegutsevaid nukke liigutavad.

Reformierakonna juhatuse rollist sai avalikkus hästi aimu pärast Silver Meikari arvamusartikli avaldamist puhkenud varjatud rahastamise ja valetamise skandaali. Reformierakonna juhatuse aasta tagasi langetatud otsustest sõltus lõpuks see, kui kauaks jäi justiitsminister Michal ametisse ja kuidas reageeris partei tekkinud süüdistustele. Juhatus asus toona Michali seljataha ning aitas nii kaasa ka valeliku poliitika vastaste protestide tekkimisele.

Seetõttu pole ausalt toimuvad Reformierakonna juhatuse valimised olulised mitte ainult Reformierakonna enda liikmetele. Oravate sisevalimiste tulemustest sõltub Eesti mõjukaima erakonna tegevus.

Reformierakonna petujuhtumiga haakub paratamatult e-valimiste turvalisuse teema laiemalt. See ei tähenda, et automaatselt oleksid ebausaldusväärsed ka riigikogu e-valimiste tulemused, kuid nendegi ausus on sattunud löögi alla, hoolimata sellest, et kasutatavad süsteemid on erinevad. Riigikogu valimistel e-hääletades tuleb end sisse logida ID-kaardiga. Reformierakonna sisene e-hääletussüsteem on palju lihtsam ja ebaturvalisem: kuigi ka ID-kaarti võib kasutada, on piisanud e-kirja- või Facebooki kontost.

Kuigi riigikogu e-valimised ja Reformierakonna sisevalimised on oma võimaluste ja turvalisuse poolest erinevad, tekitab puhkenud skandaal paratamatul umbusku kõigi e-valimiste suhtes. Seetõttu ongi oluline, et skandaali lõppedes ei jääks üles erinevaid kahtlusi.

Reformierakonna enda loodud komisjoni ja aukohtu otsused ei ole Silver Meikari juhtumi tuules enam piisavad, et kõikuma löönud usaldust taastada. Pärast aasta tagasi puhkenud Reformierakonna rahastamise ja valetamise skandaali sarnaneb erakonna enda loodud uurimiskomisjon ja juhtumile hinnangut andma asuv aukohus tellingutega, mis hoiavad üleval ehitusvigade tõttu varisema hakanud seina.