- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,8
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kummaline kohtukäik väiksema aruandluse vastu
Valitsuse otsus minna Euroopa Liidu vastu kohtusse, kuna Eestile ei sobi väikeettevõtete aruandluse vähendamine, näitab riigi kahepalgelisust, kirjutab PKF Estonia vandeaudiitor Rein Ruusalu. Eesti ultraliberaalse valitsuse sõnumiks on kogu aeg olnud, et mida vähem reguleerimist ja riiki, seda parem. Ka finantsaruandlust puudutav praktika toetab nende printsiipide elluviimist.
Majandusaasta aruannete esitamine on Eestis sisuliselt vabatahtlik ja seda sõltumata ettevõtte suurusest. Äripäeva andmeil jättis 44% ettevõtetest 2011. aasta aruande ettenähtud kuue kuu jooksul esitamata ning aasta lõpuks oli see ikka esitamata 20% ettevõtetest. Palju ettevõtteid (sh päris suuri) ei ole mitme aasta jooksul üldse majandusaasta aruandeid esitanud ning riik pole sellele ka kuidagi reageerinud.
Ettevõtjaportaal aitab küll lihtsalt esitada majandusaasta aruandeid, kuid ega see (mitteauditeeritavate) aruannete sisulisele kvaliteedile kaasa ei aita. Tüüpiline on, et täidetakse lihtsalt tabelid, mille täitmata jätmisel süsteem ei luba aruannet esitada.
Tavaline väikese firma aruanne koosneb: bilansist (milles on minimaalselt kirjeid), kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest, arvestuspõhimõtetest (mis on standardtekst ja enamasti midagi juurde ei anna) ning kahest lisast: tööjõukulud ja seotud isikud. Niisugust miinimuminfot nõuab praegu Eesti taksonoomia ja väga paljud koostavadki sellise minimaalse aruande.
ELi direktiivi kohaselt on kõigile kohustuslike lisade nimekiri oluliselt pikem, kui seda on tänase Eesti taksonoomia kohased nõuded. Pean siin silmas tegelikke nõudeid, mitte nõudeid, mis võivad Eestis formaalselt eksisteerida, kuid mille täitmist väikefirmalt keegi ei nõua. Seega kaasneb ju direktiivi kehtestamisega väikefirmadele pigem põhjalikuma aruandluse nõue.
ELi raamatupidamisdirektiiv ei takista liikmesriikidel väikefirmadele auditeerimisnõude kehtestamist. Seda enam näib kummaline, et riik, mis viljeleb vähema sekkumise ja sisuliselt vabatahtliku aruandluse poliitikat, otsustas äkki ELi vastu kohtusse minna, kuna EL ei võimalda riigil kehtestada piisavalt kvaliteetset finantsaruandluse süsteemi.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele