Rõtov: Nagu puuga pähe

Oma esmaspäevases kommentaaris ERRile Jürgen Ligi miinus kahe protsendi pärast enam ei muretse. Minister ütleb, et riigi eelarve ei lähtu lühiajalisest statistikast. Rahandusministeerium viitab oma kommentaaris,  et Euroopa Liidu üldised väljavaated peaksid meie numbreid aasta edendades parandama.

Teist meelt on aga seni  kõige täpsema ennustuse teinud SEB panga analüütik Ruta Arumäe, kes peab majanduslangust tõenäoliseks väljavaateks ka terve aasta lõikes.

Euroopa komisjoni avaldatud prognoosis eeldati veel selle aasta veebruaris, et SKP aeglustumine Eestis oli ajutine ning on läbi ja 2014. aastal ootab meid 2,6% tõusu.

Tõusu asemel oleksime justkui puuga pähe saanud. Seekord ei saa me ka kõike ajada maailmamajanduse ja eksporditurgude nõrkuse kaela. Rootsi majandus ennustab esimese kvartali tulemuseks tublit  2-3% kasvu. Soome, mille majandus on Põhjamaade nõrgim, loodab ikkagi plussi jõuda. Lätis ja Leedus oli kasv vastavalt 2,8 ja 2,9 protsenti, mõlemad peavad seda kasvu numbrit liialt väikseks ja on pettunud. Venemaal ollakse kurvad, et SKP kasv on kahanenud 0,8 protsendini ja Ukraina sündmuste järelmõju võib sellest ampsata veel 0,5 %. Euroopa tervikuna on aga rõõmus ja loodab alanud aastal näidata stabiilset mõneprotsendist kasvu.

Meie pole aga enam isegi pettunud. Toompealt tulnud esmane kommentaar viitab põhjusena soojale talvele, mis vähendas elektrimüügist tulnud lisandväärtust. Ehk kas siis oli talv sedakorda tõesti Lätis karmim kui meil? Viletsa SKP numbri kiuste on ju meie palgad äsja jõudsalt tõusnud, tööpuudus vähenenud. Valitsusel on tekkinud ressurss suurendada plaaniväliselt sotsiaaltoetusi.

Mis siis lahti? Esiteks, tegu võib olla inimliku veaga statistikaametis, mis õiendatakse andmete täpsustamise järel. Teiseks, välistada ei saa ka ühekordset  lühiajaliste ebasobivate faktorite kokkulangemist, mis langus korrigeerub aasta jooksul tõusuks. Kolmandaks võib ju ka olla, et oleme paaril viimasel aastal riigi tasandil teinud midagi valesti või jätnud midagi tegemata.

Kas peaksime usaldama Jürgen Ligi, kes ütles SKP langust kommenteerides: "Kulutamises tuleb seepärast olla konservatiivne, rohkem pole vaja."  Naljakas, et Ligile oponeerib jõuliselt tema hiljutine valitsuspartner IRL, kes Urmas Reinsalu suu läbi hurjutas valitsust esmaspäeval just üle jõu kulutamise eest. Reinsalu ütles koguni, et riigile olid sellised hirmsad numbrid  mõni kuu tagasi teada ning valitsus oleks juba pidanud kulutusi kokku tõmbama.

Minu meelest on riigi madala laenukoormuse fetišist saanud kogu meie poliitilise eliidi kinnisidee, ja see võibki olla majanduslanguse põhjus. Millegipärast oleme vastandudes kogu arenenud maailmale kokku leppinud, et riik laenata ei tohi. Praeguse umbes 10% laenukoormusega olema jätkuvalt kõige konservatiivsem riik euroalal. Teisel kohal oleval Luksemburgil on juba laenusid üle 20% SKPst. Ka maailma mastaabis paistame silma väga kõrge kohaga koonrite edetabelis.  Meile jäävad statista.com andmetel napilt alla Venemaa 10,82% ja Aserbaidžaan 10,92%.  Üksikud riigid nagu näiteks Usbekistan 8,58% ja Iraan 7,93% on aga veelgi kokkuhoidlikumad. Kas see on ikka seltskond, kus me tahame olla?