• OMX Baltic0,00%0,00
  • OMX Riga0,00%0,00
  • OMX Tallinn0,00%0,00
  • OMX Vilnius0,00%0,00
  • S&P 5000,00%0,00
  • DOW 300,00%0,00
  • Nasdaq 0,00%0,00
  • FTSE 1000,00%0,00
  • Nikkei 2250,00%0,00
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,03
  • OMX Baltic0,00%0,00
  • OMX Riga0,00%0,00
  • OMX Tallinn0,00%0,00
  • OMX Vilnius0,00%0,00
  • S&P 5000,00%0,00
  • DOW 300,00%0,00
  • Nasdaq 0,00%0,00
  • FTSE 1000,00%0,00
  • Nikkei 2250,00%0,00
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,03
  • 31.07.14, 11:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maksuameti sihik on suurpetturitel

Äripäev on püüdnud jätta muljet, et maksuametnikud on metsas ringlemas ning marjulisi taga ajamas, kirjutab maksuameti kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värk.
Tegelikkus on siiski teine. Marjuline ja seeneline ei pea kartma, et tema korjatu maksuhaldurile huvi pakub. Kogu saagi saab moosiks keeta või värskelt ära süüa. Ja seda täiesti maksuvabalt.
Ühtegi korilast pole maksu- ja tolliamet seega luubi alla võtnud. Koguseid peavad tõepoolest üles märkima metsasaaduste kokkuostjad, et vajadusel selgitada ostetud koguste päritolu. See on seotud maksu- ja tolliameti ülesandega tagada ettevõtetele võrdne konkurentsikeskkond - selle jaoks vajadus marjulistega suhelda aga puudub.
Kui marjuline otsustab, et saaki on rohkem, kui ta suudab tarbida, ning läheb seda turule müüma, siis tuleb kehtiva korra järgi saadud tulu muidugi deklareerida. Nagu teiste kaupadegi puhul. See ei ole midagi uut, tulumaksuseadus kehtib juba 2000. aastast. Seega maksuhalduri tegevuses mingisugust praktilist muutust selle suvega antud teemal toimunud ei ole.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Maksu- ja tolliamet soovib eelkõige maksumaksjaid nõustada, et oleks olemas vajalik info oma kohustuste kohta. MTA kontrollitegevus on aga suunatud suurima maksuriskiga valdkondade korrastamisele ning suurpetturite tegevuse peatamisele ning nendelt tekkinud kahju väljanõudmisele.
Kõigile marjulistele soovime aga head saaki.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele