Äripäevaga vestelnud rahandusspetsialistid soovitavad Eestil riigivõlakirju emiteerida, aga seda teemat kommenteerinud riigi esindajad eelistavad põhjendada, miks pole võimalik ega vajalik suurendada riigivõlga.

Äripäev teeb ettepaneku kaaluda riigi praeguste laenude (kas või osalist) asendamist riigivõlakirjadega, millest oleks Eesti majanduse elavdamise seisukohalt kasu mitmes mõttes. Eesti riigivõlg on küll Euroopa Liidu kõige väiksem, moodustades ligikaudu 10 protsenti SKTst, kuid ka 10% SKTst on kahtlemata kõneväärne summa. Riigi laenatud summad on praegu pärit välismaistelt finantsinstitutsioonidelt, st laenude eest makstav intress läheb Eestist välja.

Raha jääb Eesti majandusse. Riigivõlakirjade olemasolu korral saaksid kohalikud elanikud investeerimise ja tootluse teenimise võimaluse ning laenu intressid jääksid Eesti majandusse. Intressi teeniksid välismaiste pankade asemel kohalikud investorid, kes võiksid seda siin uuesti nvesteerida  või ka ära tarbida – kui nad teevad seda n-ö kohapeal, siis jääb ka nn äratarbitud intress Eesti majandusse. Niisiis oleks riigivõlakirjadel peale kapitali väljavoolu vähendamise ka otsene ja vahetu rahaline mõju kohalikku majandusse jäävate summade näol. Kohalikele investoritele oleks riigivõlakirjad omakorda turvaline investeering, mis keskendub kapitali säilimisele.

Kasu oleks rohkemgi. Riiklikud võlakirjad tekitaksid vahetu sideme oma riigiga – aga ka näiteks omavalitsusega. Nimelt emiteerib Eestis võlakirju mitugi omavalitsust, kuid need on kinniseid emissioonid, millesse saavad investeerida vaid institutsionaalsed investorid, mitte eraisikutest kodanikud. Sedasorti „rahalisemotsionaalsed“ sidemel oleks ka julgeolekupoliitiline aspekt: võlakirjainvesteeringud näitaksid rahalises väljenduses, et oma riik läheb kodanikele korda, et riigi või omavalitsusega seotakse oma tulevikku ning sellesse usutakse. Võlakirjainvesteering oleks selge ja ühemõtteline võimalus seda väljendada. Tõsi, intress võib osutuda kõrgemaks, kui ta praegu on. Selle korvab aga saadav tulu laiemas, eespool kirjeldatud mõttes.

Riigivõla suurendamise debatt. Oleme Äripäeva veergudel mitmelgi korral viidanud, et riigivõla suurendamine võib olla mõistlik ning ammu oleks aeg maha pidada sisuline selleteemaline debatt. Riigivõlakirjadest olekski suurem kasu siis, kui riigivõlga suurendataks, ja seda peavad eeldatavasti silmas ka Äripäevaga rääkinud spetsialistid. See eeldab poliitilist kokkulepet ja ühtlasi laiemat konsunsust riigivõlaga tehtavate investeeringute suhtes.

Lätlased on seadnud turvalise investeerimisvõimaluse pakkumise oma kodanikele riiklikuks eesmärgiks. Läti emiteerib ühelatise nimiväärtusega hoiutähti, mida saab netipangas osta 24/7. Tänase seisuga on neid hoiutähti müüdud juba 4,5 miljoni euro väärtuses. Võlakirju on juba mõnda aega emiteerinud ka Leedu.  Eesti on kummatigi ainus riik terves Euroopa Liidus, kus puudub võlakirjaprogramm. See tähendab, et riik on omalt poolt kasutamata jätnud võimaluse luua lihtne ja turvaline investeerimisvõimalus oma kodanikele, teisalt aga kaasata investeeringuteks vajalikku raha “kodust”. Nii mõnigi euroliidu juurde kuuluv enesestmõistetavus on Eesti riigile alles avastamist väärt maa.

 

 

 

Autor: 1185-aripaev