Mõlema, võrdselt olulise teema puhul pressib peale esimese rahastamistaotluse Euroopa Komisjonile esitamise tähtaeg järgmise aasta veebruaris.

Praeguseks on parim asukoht kavandatava raudteeühenduse trassile leitud Läti piirist Pärnu linnani. Pärnumaal on alustatud juba ka geotehniliste välitöödega pinnase uurimiseks. Lahtisi ja vaidlust tekitavaid lõike on aga kaardil endiselt ning tänaseks on otsustatud maavanemate ettepanekutele tuginedes lisada analüüsi veel kaks uut lõiku Harju- ja Raplamaal. 

Silmas peab pidama, et kõikidele uutele, kaugemalt või lähemalt kulgevatele lõikudele tuleb teha põhjalik analüüs nii inim- kui looduskeskkonna mõjudest lähtuvalt. Arvestada tuleb ka kiirraudtee tehnilisi nõudmisi ja maksumust. Loodame saada septembris trassilõikude analüüsimisega ühele poole. Seejärel jõuavad maavanemad kujundada oma eelistuse raudteetrassi kohta juba hiljemalt oktoobri lõpuks.

Rööbiti trassialternatiivide võrdlemisega on alustatud Balti riikide ühisettevõtte loomist. Veel aasta esimeses pooles keeruliselt ja aeganõudvalt kulgenud läbirääkimised naaberriikidega lõpetati edukalt juulis. Praeguseks on jõutud kokkuleppele aktsionäride leppe ja ettevõtte põhikirja teksti osas.

Augusti lõpus kinnitas Eesti valitsus dokumendid, mis on vajalikud Eesti valdusettevõtte Rail Baltic Estonia OÜ asutamiseks. Selle kaudu omandatakse osalus Balti riikide Rail Balticu ühisettevõttes. Seega on Eestil kõik eeldused ja ettevalmistused ühisettevõtte loomiseks tehtud ning loodetavasti jõuame koostöös Läti ja Leeduga selle asutamiseni juba oktoobri keskpaigas.

Mõlema nimetatud teema esimene nn vahe-eesmärk on rahastamistaotluse esitamistähtaeg. Esimene ühine taotlus Rail Balticu projekti kaasrahastamiseks Euroopa ühendamise rahastust tuleb esitada tuleva aasta veebruaris. Põhimõte on seejuures, et iga riik peab vastutama oma territooriumil rajatava Rail Balticu raudteelõigu taotluse kvalitatiivsete näitajate ja sisu eest.