Juhan Lang • 22 juuni 2015

Viisemann: Kreekale laenuandjad ei ole käitunud vastutustundlikult

LHV pensionifondide juht Andres Viiseman (vasakul) ja rahandusministeeriumi finantsturgude juht Thomas Auväärt.  Foto: Erik Prozes

Kreeka valitsuse rasked läbirääkimised oma võlausaldajatega heidavad varju kogu eurotsooni ülesehitusele, nendib LHV pensionifondide juht Andres Viisemann klientidele saadetud kuuülevaates.

„Minu arvates on põhjendamatu arvata, et Kreeka suudaks kunagi oma praeguse võla täies mahus tagasi maksta,“ kirjutas ta. „Vigu on teinud mõlemad pooled. Kreekale on antud ja endised Kreeka valitsused on võtnud rohkem laenu, kui nad jõuavad kanda. Mõlema poole (lühiajalistes) huvides on olnud probleemi kaugemasse tulevikku edasi lükata ning nüüd ei saa enam väita, et laenuandjad on käitunud laenuvõtja suhtes vastutustundlikult. Tõenäoliselt saab lõpplahendus mõlemale poolele väga valus olema. Seda ka siis, kui seegi kord otsustatakse silm kinni pigistada ning paratamatut lahendust edasi lükata.“

Järgneb Viisemanni ülevaade mai kohta.

Mais oli väärtpaberiturgudel üsna huvitav. Tavalisest suurem liikumine oli nn riskivabade võlakirjade hindades, kuid riskantsemate varade hinnad jäid üsna stabiilseks. Pärast 2008. aasta finantskriisi keskpankade erakorralise rahapoliitika toel turgutatud finantsturud käituvad järjest vähem ettearvatavalt.

Pikemale vaikuseperioodile järgnevad järsud hüsteerilised liikumised, nagu nafta hinna järsk langus eelmise aasta teises pooles ning valuutaturgudel Šveitsi frangi tugevnemine ning euro ja Jaapani jeeni langus selle aasta alguses.

Mais andis pikalt vaka all hoitud risk endast märku võlakirjaturgudel, kus arvatavalt kõige madalama riskitasemega võlakirjade hinnad langesid rohkem kui oluliselt riskantsemate aktsiate hinnad. Olen juba pikema aja jooksul arvanud, et mitmete varaklasside hinnad ei peegelda enam ammu väärtust, mis põhineks rahavoogudel, mida need varad pakuvad ning vähendanud LHV pensionifondide riskitasemeid.

Arenenud riikide aktsiaturud olid mais üllatavalt rahulikud. USA suuremate ettevõtete aktsiahindu kajastav S&P500 indeks tõusis mais 3,2%, vaatamata sellele, et tänavu oodatakse USA ettevõtetelt vaid 1,4% kasumikasvu. Ka Euroopa aktsiate hinnad on aasta algusest alates kasvanud kiiremini kui Euroopa ettevõtete oodatav kasumi kasv lubaks ennustada.

Mais kerkisid Lääne-Euroopa aktsiate hinnad 1,4%, arenevate riikide aktsiad olid aga languses. Ladina-Ameerika aktsiad kaotasid eurodes mõõdetuna 5% ning Venemaa aktsiaturg langes 3,7%. Erandiks oli vaid Hiina aktsiaturg, mis uute erainvestorite ja laenuraha toel jätkas ka mais kiiret tõusu.

Võlakirjaturud olid mais teist kuud järjest languses. Veel kaks kuud tagasi leppisid investorid Saksamaa kümneaastaseid võlakirju ostes vaid 0,1% oodatava tootlusega aastas. Mai lõpuks oli nimetatud võlakirjade tulusus tõusnud 0,6%ni ning aprilli keskpaigaga võrreldes olid nimetatud võlakirjad kaotanud 4% oma väärtusest. Mai kaotuseks kujunes 1,1%.

Hetkel kuum