- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Islamiriigi oht paneb kaitsetööstuse õitsema
Euroopa kaitsetööstuse jaoks tähendab Islamiriigi vastu võitlemine tõenäoliselt 50 miljardi dollari suurust lisatulu. Pärast Pariisi rünnakuid hakkavad Euroopa riigid oma kaitse-eelarvet suurendama – tõhustatakse nii küberturvalisust kui ka õhuvõimekust, ostetakse soomusautosid ja mehitamata õhusõidukeid.
Prantsusmaa, kus Dassault Aviation SA toodab Rafale hävituslennukeid, on tühistanud plaani vähendada sõjaväelaste hulka 10 000 võrra. Saksamaa kulutab kaitse peale lisaks 8 miljardit dollarit ning Suurbritannia tõstab kaitsekulutusi 12 miljardi naela võrra (17 miljardit eurot), mis toob kasu ettevõtetele nagu BAE Systems Plc. Itaalia teatas teisipäeval, et turvalisuse tagamiseks kulutatakse miljard eurot.
50 miljardit dollarit
Euroopa valitsused on viimastel aastatel seoses Iraagi ja Afganistani sõja lõppemisega pidevalt kaitsekulutusi vähendanud. Tõsi, seoses Ukraina konfliktiga on kaitse-eelarved viimase aasta jooksul siiski veidi rohkem raha saanud. Islamiriigist lähtuva ohu tõttu tõusevad kaitsekulutused aga järsult.
"2015-2019 tõusevad Lääne-Euroopa riikide kaitsekulutused sellel aastal tehtud muutusi arvestades 50 miljardi dollari võrra," ütles IHSi riikide kaitsepoliitika analüütik Fenella McGerty. Selle aasta lõpuks on Lääne-Euroopa riigid tõstnud kaitsekulutusi 11 miljardi dollari võrra. Kaitse-eelarvele hakati rohkem tähelepanu pöörama ka pärast Prantsusmaal jaanuaris toimunud Charlie Hebdo toimetuse rünnakuid.
Novembri keskel toimunud Pariisi rünnakutele vastas Prantsusmaa aga õhurünnakutega Islamiriigi positsioonide vastu Süürias. Pommitamist viidi suuresti läbi militaartehnikat tootva Dassault SA hävituslennukiga Rafale. Lennuk on viimastel aastatel olnud edukas nii Afganistanis, Liibüas, Iraagis, Malis kui ka Kesk-Aafrika Vabariigis.
Suurbritannia võib Prantsusmaaga ühineda. Praegu võitleb Suurbritannia Islamiriigiga vaid Iraagi aladel.
Suurbritannia on pommitamiseks kasutanud vananevat hävitajat Panavia Tornado, mis on just sellisteks puhkudeks ehitatud. Briti peaminister David Cameron teatas aga esmaspäeval, et BAE ehitatud Eurofighterid saavad täiustatud võimekuse rünnata maa peal olevaid objekte. See tähendab, et lennukid hakkavad mängima õhurünnakute läbiviimisel suuremat rolli.
Viimase põlvkonna tehnoloogia
Suurbritannia on USA ettevõttelt Lockheed Martin tellinud 138 F-35 viimase põlvkonna hävitajat. Britid tahavad lennukid saada kätte kolm korda varem – 2023. aastaks. See lubab käiku lasta kaks uut lennukikandijat. Militaartööstuse ettevõte BAE on F-35 projekti partner ning lennukile aitab mootoreid teha Rolls-Royce Holdings.
Cameron rõhutas ka eelmisel aastal sõlmitud lepingut, mille järgi hakatakse arendama mehitamata õhusõidukeid. Lepingu kohaselt teevad BAE ja Rolls-Royce koostööd Prantsuse ettevõtetega Dassault, Selex SE, Thales SA ja Safran, et luua kurikuulsa Predatori kõrvale uus mehitamata sõiduk. Thalesel on 25 protsendiline osalus ka Rafale lennukis.
Hetkel kuum
Airbus Group SE uuendab luure- ja seiresüsteeme A400M militaartranspordi lennukitel ja A330 õhutankeritel. Operaatoritele pakutakse "odavat ja lihtsat" moodust luureinfo kogumise tõhustamiseks, ütles Airbusi militaarlennukite üksuse juht Fernando Alonso.
Saksamaa kaitseministeerium teatas juunis, et riigile ostetakse õhutõrjesüsteem MEADS. Lisaks sellele kuulutati välja riigihanke konkurss uute sõjalaevade ehitamiseks.
Kübersõda
Ebasümmeetriline sõjategevus eeldab väiksema kaliibriga laskemoona kasutamist – näiteks toodab sellist laskemoona Saksamaa firma Rheinmetall AG, mille aktsia on alates Pariisi rünnakutest kallinenud 8 protsenti. Rootsi Saab AB võitis aga Austria raketiheitjate tellimuse.
Küberturvalisuse peale kulutatakse samuti miljardeid dollareid. Briti valitsus teatas teisipäeval, et viie aasta jookul kulutatakse Islamiriigi internetikasutuse tõkestamiseks 1,9 miljonit naela.
Küberturvalisusele keskenduv ettevõte Qinetiq Group Plc teatas 19. novembril, nõudlus küberteenuste vastu on tunduvalt tõusnud. Ettevõtte aktsia kallines päevaga 10 protsenti.
Euroopa relvastumisest saavad kasu ka mitmed USA ettevõtted. Näiteks toodab Boeing Briti õhuväele üheksa P8 patrulllennukit. General Dynamicsilt on britid tellinud aga 600 soomussõidukit.
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
2
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
4
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele