Negatiivsete intresside tundmatu rada

Pärast seda, kui riigid on võtnud kasutusele negatiivsed intressimäärad, on aktsiahinnad langenud. Euroopa suuremaid ettevõtteid hõlmav Europe Stoxx 600 on pärast 2014. aasta juunit, kui Euroopa Keskpank võttis kasutusele negatiivse hoiuse intressimäära, langenud 10%. Šveitsi keskpank võttis enda arsenali negatiivse intressimäära 2014. aasta detsembris, pärast seda on Šveitsi börs langenud 14%. Rootsi kehtestas negatiivse intressimäära aasta tagasi, Stockholmi börs on langenud peaaegu 17%. Jaanuari lõpus liitus Jaapan negatiivse intressimäära klubiga, Nikkei on alates sellest langenud ligi 10%. Kõige paremini on läinud Taanil, kes võttis 2012. aastal negatiivse intressimäära kasutusele ning Kopenhaageni börs on pärast seda tõusnud peaaegu 100%.

Nordea Pank Eesti peaökonomist Tõnu Palm usub, et aktsiaturgusid mõjutavad ennekõike ettevõtete tulu ning kasumiootused, mitte see, kuivõrd negatiivsed on parasjagu intressid. Keskpankade intresside ootuste alandamine on tema sõnul märk sellest, et majandustel ei lähe finantsturgude hinnangul just kõige paremini. „Tavaliselt tähendab intressiootuste langus ka aktsiahindade sula. Kõik sõltub aga konkreetsest kontekstist, sest mitte alati ei ole turgude jaoks intresside langus halb uudis. Intresside tase on seotud pigem keskpankade eesmärgiga. Euroopa Keskpangal on selleks hinnakasv ning Föderaalreservil lisaks ka tööhõive,“ ütles Palm.  

Tasakaalutu olukord ja turbulents Jaapanis

Jaapani majandusteadlane Takatoshi Ito ja Föderaalreservi endine nõukogu liige Frederic S. Mishkin kirjutavad enda 2006. aasta uurimustöös, et negatiivsed intressimäärad koos väga madala inflatsiooni või lausa deflatsiooniga võivad majanduse paisata tasakaalutusse olukorda. Nende arvates võib majandus sattuda siis nn deflatsioonilõksu. „Rahapoliitika rakendamine muutub raskemaks deflatsiooni episoodide ajal, kui intressimäärad on langenud nulli, sest siis ei ole rahapoliitika täideviimine enam asjakohane,“ kirjutati uurimustöös. Seal tuuakse näitena ka Jaapani börsimulli lõhkemist 1990. aastate alguses ja seda, kui jõuetuks muutus raha- ja intressipoliitika rakendamine reaalmajanduse jaoks, kui see oli vajunud deflatsiooni. Sarnane olukord on praegu euroalas, kus vaatamata rekordmadalatele intressimääradele, on euroala inflatsioon vaevu üle nulli.

29. jaanuaril üllatas Jaapani keskpank turge, kui otsustas võtta kasutusele 0,1% suuruse negatiivse baasintressimäära. Sellega sai Jaapanist üks järjekordne riik maailmas, kes on miinusmärgiga intressimäära enda rahapoliitikas kasutusele võtnud.

Negatiivne intressimäär tuleb Jaapanile lisaks rekordilisele varaostuprogrammile, mis näeb aastas ette riigi võlakirjade ostu 80 triljoni jeeni ehk 666 miljardi dollari ulatuses. Analüütikute sõnul oli negatiivse intressimäära kehtestamise põhjuseks jeeni nõrgestamine, et aidata suurendada eksporti, tõsta importkaupade hinda ning elavdada inflatsiooni.

Otsus kehtestada negatiivne intressimäär ei sündinud Jaapani keskpangale kergelt. Keskpanga protokollist selgus, et kardeti negatiivse intressimääraga kaasnevat intressisõda teiste keskpankadega. Panga nõukogu otsustas negatiivse intressi kasuks häältega 5-4. Üks keskpanga nõukogu liige ütles Reutersile, et negatiivsed intressimäärad võivad kaasa tuua suurema konkurentsi teiste riikide keskpankade poolt, kes on juba negatiivsed intressimäärad kasutusele võtnud. See võiks omakorda viia sarnase keskpankade vahelise sõjani nagu valuutasõda, kus iga keskpank üritab enda valuutat muuta teiste valuutade vastu odavamaks.

Jaapani keskpanga otsus on tekitanud arvamusi, justkui võtaks USA keskpank Föderaalreserv järgmisena kasutusele negatiivsed intressimäärad, et ergutada majanduskasvu. Palmi sõnul USA keskpank alles alustas intresside tõstmise tsüklit, seega rahapoliitika diskussioon käib suurimas majanduses selle ümber kui kiire saab olema edasine intressitõus. „Negatiivsete intresside arutelu tõstatus seoses riskistsenaariumitega, juhul kui peaks tulevikus olema vajadus intressid negatiivseks langetada,” ütles ta.