USA uued töökohad lähevad vaid harituile

Georgetowni Ülikooli hariduskeskuse uuringu raportist selgub, et kui alates 2010. aastast on USAsse loodud 11,6 miljonit töökohta, siis 99% neist ehk 11,5 miljonit töökohta on endale saanud kõrgharidusega inimesed: need, kel on vähemalt bakalaureusekraad. Üksnes 800 000 töökohta said endale inimesed, kellel on keskharidus või madalam haridustase.

Üks uuringu autoreist, Tamara Jayasundera, lausus intervjuus Bloombergile, et see ei näita üksnes seda, et ameeriklased on üha rohkem haritud, vaid ka seda, et kogu tööjõuturu struktuur on muutumas. 

Uuringu autorid märgivad, et erinevaid sektoreid silmas pidades on USAs toimunud põhimõttelised muudatused: tööstus vajab üha haritumat tööjõudu. Nii on tootmissektoris tarvis inimesi, kellel on kõrgharidus või vähemasti rohkem kui keskharidus. Tehnoloogia areng ning üha suurenev automatiseerumine on samuti ühed aspektid, miks tööjõud peaks olema haritum - tarvis on rohkem spetsialiste. Ühtlasi on üha areneva tehnoloogia tõttu kadunud ära palju lihttöid.

Karjääriredelil ronimine üha raskem

USA tööturgu on samuti mõjutanud asjaolu, et ülikooli lõpetajaid on iga aastaga üha enam. Uuringu põhjal on käesolev aasta esimene, kui kõrgharidusega inimeste osakaal ületab USA tööjõu seas nende oma, kellel on keskharidus või madalam haridustase.

Sellised arengud annavad tunda ka karjääriredelil. Kui varasemalt võisid ka madala haridustasemega inimesed tänu heale tööle ja kiirele taibule tõusta näiteks keskastme juhiks, siis nüüd on sellised võimalused üha väiksemad.

See kõik annab tunda ka majandusarengute puhul. “Nende jaoks, kellel on vähemalt kolledžiharidus, on tööturg avatud. Nende jaoks, kellel on keskharidus või madalam haridustase, jääb arusaamatuks, miks räägitakse majanduse taastumisest. Nemad ei mõista, millest jutt,” lisatakse uuringu raportis.