"Paavo pensionisammas. Ise teen, ise vastutan"

Algusaastatel katsetas ta erinevaid börse, võttis vastu kaotusi ja investeeris Tallinna börsi dividendiaktsiatesse, mida hoidis aastaid. Suurim altminek tuli Norra börsilt, mis andis talle hea õppetunni. Tänaseks on ta üles leidnud aktsiaid, millega raha teenida – portfelli eelmise aasta tootlus peaks ulatuma 35%-ni.

Mu avaliku teenistuse ajale eelneb päris pikk kogemus eraettevõtlusest, mul oli kaks üritusturundusettevõtet, millest üks jagas 2004. aastal Äripäeva turunduse TOPi 1.–2. kohta. 2007. aastal avalikku sektorisse tulles, Vanemuise teatrit juhtima asudes oli mu selge ja põhimõtteline valik, et senisele tegevusele erasektoris tuleb mõneks ajaks joon vahele tõmmata.  Kuna kodu oli soetatud, tuli otsustada, mida eraettevõttes kogunenud vahenditega edasi teha, kuniks ise teenin riigisektorit. Hakkasin vaikselt vaatama investeerimise võimaluste poole ning katsetasin esimesi aktsiaoste, mõnda aega vist ka aktsiafonde. Seega, tegelikult tõi mind investeerimise juurde asjaolu, et ei soovinud lasta vabal rahal pangaarvel seista ja otsustasin katsetada, kas seda oleks võimalik kasvatada muul moel kui kinnisvarasse investeerides.

Minu aktiivsus investorina börsil on olnud kuni eelmise aastani väga passiivne. Algusaastatel katsetasin erinevaid börse, osaliselt kaotasin raha, kuid seejärel, aastat mäletamata, soetasin dividendiaktsiana paari Tallinna börsi ettevõtte aktsiat, mis seisid kontol aastaid. Elasid seal rahulikult üle nii paremaid kui ka halvemaid aegu. 

Huvitavaim läbikukkumine oli ilmselt aastaid tagasi Norra börsilt kunagi soetatud seismoloogilisi andmeid koguva Global Geo Services (GGS) aktsiatega. Sellest firmast ma suurt midagi ei teadnud aga tema liikumised tundusid toona noorele investorile huvitavad. Lõpuks hävisin ja väljusin kahjumiga, kuid kogemus seegi, mis tulevikule kindlasti kasuks tulnud.

Kui rääkida viimastest aastatest tootluse mõttes, siis olen oma portfellis panustanud osalt aktsiahinna kasvule, teisalt dividendidele. Klassikaline. Õnnestunuim kasvuaktsia on portfellis Šiauliu Bankas, millelt ootan portfellile head mõju ka käesoleval aastal. Hea dividendiaktsia on Tallinna Kaubamaja, mida olengi hoidnud portfellis regulaarse dividendi saamiseks.

Šiauliu Bankas on huvitav aktsia, kus sisenesin esimese positsiooniga tasemelt alla 0,3 euro aktsia, tänaseks on aktsiahind 0,46 europeal, lisaks on antud selle aja jooksul täiendavalt 28% aktsiaid juurde aktsiakapitali suurendamise kaudu, teenitud kasumi arvel. Kui 2016. aasta viimastel kuudel suurt üllatust tulemustes ei tulnud, siis tundub, et strateegia jätkumisel tuleb kogu portfellile ka aasta teises kvartalis ilmselt juurde umbes 35% täiendavaid aktsiaid. Tegu on huvitava aktsiaga, ettevõtte tulemused on oluliselt paranenud, samuti on aktsia hind viimase kahe aasta vältel taastunud peale aktsiakapitali suurendamist toimunud korrektsiooni ehk sisuliselt saab öelda, et eelmine aasta maksti juurde antavate aktsiate kaudu 20% dividendi ja hind tõusis ka vaatamata sellele veelgi.

Eelmise aasta aktsiaportfelli tootluseks peaks kujunema kokkuvõttes ligi 35%, lõplik majandusaasta aruanne on raamatupidaja juures veel kokkupanemisel.

Ma ei saa öelda, et oleks konkreetset sektorit. Olen loomult patrioot, seega jälgin aktiivsemalt edukate Eesti ettevõtete tegemisi. Olen olnud lühemat või pikemat aega seotud Silvano, Tallinna Kaubamaja, Tallinki, Harju Elektri, Baltika aktsiatega. Kuid olen vaadanud ka väljapoole ja hoidnud lühiajaliselt positsioone Apple ning eelmisel aastal kahe kuu jagu näiteks ka Deutsche Bank aktsiaid omades, teenides kahe kuuga ca 10% tootlust, kuna õnnestus aktsiaost osalt riskantsel, kuid huvitaval ajal languse põhja läheduses. Väljutud sai tagant-järele vaadates liiga vara, kuid kahetseda pole mõtet, see ei aita elus edasi.

Nii ja naa. Aasta esimeses pooles rihin dividendiaktsiaid ja hoian olemasolevaid positsioone, aasta teises pooles on viimasel kahel aastal tulnud ette lühiajalisemate, kasvule suunatud positsioonide võtmisi.  

Kuna pikaajalisemalt hoian Eestiga seotud ettevõtete aktsiaid, siis jälgin regulaarselt majandustulemusi, nende trendi, analüüsin dividendimaksmise võimekust, jälgin seda kas liigsuur pisiinvestorite arv võib mõjuda aktsiahinna tõusule takistava survena jne. Olen täheldanud, et näiteks Tallinna Kaubamaja tundub olema aktsia, mille aktsiaraamatus olevate omanike hulk ning nende investorkäitumine on üldiselt soodne aktsia hinna stabiilsusele. Tallinna Kaubamaja aktsionäride seas tundub rahmeldamist ja emotsioonide ajel tegevust olema vähem kui mõne teise aktsia puhul.

Proportsionaalselt on hetkel 2/3 Eesti ja 1/3 Leedu. Leedus siis küll konkreetselt vaid üks ettevõte – Šiauliu Bankas.

Ma usun, et head ning stabiilset dividenditootlust pakub jätkuvalt Tallinna Kaubamaja. Me kõik peame sööma. Kaubamajas on see elutähtis valdkond esindatud ja see on nende  ettevõtte tegevuse portfellis olulisel kohal. Jalanõusid ja autot me iga aasta ei pruugi osta, süüa ostame iga nädal. Tallinna Kaubamaja pakub mõlemat ning kuna ettevõtte teenuse kvaliteet on hea, siis näen selles aktsias jätkuvalt head tootlust, ennekõike stabiilse dividendimaksjana.

Ise usun, et Silvano näitab ka sel aastal veel mõningast aktsia hinna taastumist. Juhin tähelepanu, et Silvano pole veel jõudnud tagasi tasemele kust kukkuma kunagi hakkas. Sellele aitab kaasa nii aktsiate arvu vähendamise programm, ettevõtte efektiivsemaks muutumine ning loodetav sihtturgude ostujõu stabiliseerumine. Kuid möönan, ei ole kaugel see tase, mille olen iseendale määranud väljumishinnaks. Lisaks on Silvano näidanud end hea stabiilse dividendi maksjana, eelmisel aastal kokkuvõttes 25 senti.

Ettevõtte numbriliste näitajate poolest on atraktiivne kindlasti Tallink, kuid mulle tundub, et Eesti börsi väiksus ning liigsuur aktsionäride arv ning nende investeerimiskäitumine hoiab Tallinki aktsia hinna ebaõiglaselt alla ühe euro taset. Kui Tallink oleks noteeritud mõnel teisel, suurel börsil, oleks olukord ilmselt teine.

Ma ei ole kindel, kas me Eestis saame rääkida buumist. Meie börs on selleks täna liiga väike. Omaette teema on,  palju Eesti inimene üldse teab, kuhu näiteks meie pensionirahad tegelikult ning mis mahus investeeritud on? Minu arvates võiks investeerimisteadlikkuse kasvule oluliselt enam veel kaasa aidata. Siin teeb head tööd ka näiteks Investor Toomas, kes tundub olevat Investor Mari kasuisa. Mõlemad aitavad investeerimise põhimõtteid selgitada lihtsas keeles.

Investeerimise alustamiseks ei pea saama pärandust välismaal elavalt inimeselt. Investeerimist saab alustada ka väikestest summadest, kõige kallim aktsia Tallinna börsil maksab alla 14 euro.

Mina käsitlen oma ettevõtte alt tehtud investeeringut isikliku pensionisambana. Paavo pensionisammas. Ise teen, ise vastutan.

Ei ole kujunenud iidoleid, sest eks igal võimalikul iidolil on oma strateegia, tõekspidamised,  ja kellegi teise portfellis toimuv ei pruugi sobida minu võimaluste, portfelli suuruse, investeeritava turu ning materiaalse riski võtmise võimalusega. Leian, et on lihtsam elada, kui isiklikes rahaasjades ebaõnnestumisel ei oleks kõrvalisi süüdlasi.

Jälgin regulaarselt börsiteateid, Eesti meediaväljaannetes ilmuvaid börsi- ja majandusteemalisi artikleid ning silma jäävate maailma ettevõtete börsiteateid. Loen artikleid ja tutvun uudistega, mis kättesaadavad avalikest allikatest.