Kuidas muutub jeeni maine Põhja-Korea pingete taustal?

Põhja-Korea lennutas sel nädalal raketi üle Jaapani ning rakett maandus Vaiksesse ookeani. Jaapani peaminister Shinzo Abe nimetas juhtunut pretsedendituks ning jubedaks. Asi on jõudnud ka ÜRO Julgeolekunõukogusse.

Kuna Jaapanis paiknevad ka USA sõjaväebaasid, leiavad analüütikud, et kui USA peaks Põhja-Korea mingil põhjusel välja vihastama, on üsna suur tõenäosus, et just Jaapan on esimene, kes seetõttu kannatab.

MUFGi välisvaluutade ekspert Kuniyuki Hirai tunnistas MarketWatchile antud intervjuus, et kui asi peaks võtma sõjalised mõõtmed, pole küll ühtegi põhjust, miks jeen peaks tugevnema. Ta lisas, et lisaks otsestele kannatustele, mida sõda põhjustab, võib Jaapani majandus ka hoopis laiemas plaanis kannatada saada.

BNY Melloni juhtivstrateeg Neil Mellor tõdes, et kui jeeni peetakse üldjuhul kindlaks investeeringuks (inglise keeles safe haven), siis sõjalise konflikti puhkedes asi nii ilmselt ei jää.

Jaapani majandus on peamiselt ekspordikeskne. Ühtlasi on Jaapan maailma suurim võlausaldaja riik. Investopedia kirjutab, et võlausaldaja riigi puhul on riik investeerinud väljapoole rohkem kui teised on investeerinud temasse. Ehk siis: Jaapan on investeerinud teistesse riikidesse rohkem kui teised riigid Jaapanisse.

CNBC kirjutab, et Jaapani välisinvesteeringud on küllaltki suured: välismaiseid otseinvesteeringuid jäid eelmise aasta lõpu seisuga 159,195 triljoni jeeni juurde ning portfelliinvesteeringuid on samas 452,917 triljoni jeeni jagu.

Mida eelnev tähendab? Seda, et Jaapani investorid saavad varad maha müüa ning see suurendab omakorda nõudlust jeeni järele. Nii juhtus näiteks aastal 2011, mil riiki räsis ulatuslik maavärin. Siis pidid Jaapani kindlustusfirmad tegema ulatuslikke makseid. Nad müüsid selle tarbeks oma välismaised varad maha ning said raha. Nõudlus jeeni järele seeläbi tõusis.

Hirai märkis siiski, et paralleeli looduskatastroofi ning sõja vahele ei saa. Ta selgitas, et kindlustusfirmad pole seadusega kohustatud sõja taga järel kantud kaotusi kandma ning kompenseerima. Seda peamiselt force majeure’i ehk vääramatu jõu tõttu. See tähendab, et isegi kui 2011. aasta sündmuste taustal kindlustusfirmad kompenseerisid kannatanutele kahju, ei ole nad tegelikult sõja korral kohustatud seda tegema. 

Eelnev viitab sellele, et kui peaks sõjaks minema, siis jeen pigem hakkab odavnema ning jeeni pikka aega kestev maine turvalisest investeeringust võib muutuda.