Investorid kardavad tõusust ilma jääda

Credit Suisse Group AG maaklertegevuse esinduskontoris heliseb telefon järjest harvemini. Panga riskifondide kliendid ei helista ega küsi Donald Trumpi väljaütlemiste, aktsiaturgude või terrorirünnakute kohta. Kui augustis tekkis Põhja-Korea kriis, siis see ei huvitanud peaaegu kedagi.

„Kaks raketti lendasid üle Jaapani ja mitte midagi ei juhtunud,“ ütles Credit Suisse'i globaalse riskinõustamise juht Mark Connors. „Ühtegi kõnet ei olnud. See on täiesti hullumeelne.“

See võib tõesti hullumeelne tunduda, aga see on Wall Streeti uus normaalsus. Olgu probleemiks tuumasõjaoht, orkaanid, Venemaa või terrorism, aktsiaturud jätkavad sellegipoolest tõusu. Isegi Richard Thaler, kes võitis üle-eelmisel nädalal Nobeli preemia, ütles, et ei ei saa aru, miks aktsiaturud jätkavad tõusu. Thaler kirjeldas oma töös, kuidas finantsturge juhib irratsionaalsus.

Seega, mis toimub? Praeguseks kaheksa ja pool aastat kestnud pullituru alguses olid meeleolud paradoksaalsed. Aktsiaturud tõusid, aga paljudel investoritel oli finantskriis selgelt meeles ning aktsiaid kardeti omada. Iga väiksem risk ning probleem tituleeriti järgmise languse tekitajaks. Kui nüüd ringi vaadata, siis on investorid jälle spekuleerimist armastama hakanud. Olgu selleks uued krüptovaluutad või hääleõiguseta aktsiad IPOdel.

Arvamusavaldajad annavad hoiatusi, aga kauplejad ütlevad, et praegune olukord on normaalne ning investorite psüühhe täispöörd tavapärane nähtus. Pullituru viimastes staadiumites ongi nii. Tõsi, maailm on väga ebakindel, aga on selge, et hirm muutub lõpuks ahnuseks. Hirm millestki ilma jääda on praegu palju tugevam kui ärevus, mida tekitab järgmise krahhi lähenemine. Taoline käitumine kipub tekitama olukorra, kus iga languse järel taastuvad aktsiad kiiresti, sest investorid on valmis ostma. Seda vaatamata asjaolule, et hinnatasemed on tõusnud küllaltki kõrgeks.

„Me teeme kõik selle üle kindlasti nalja – ostke pärast väikest langust (buy the dip) ja seda me ka teeme,“ ütles Alpha Theory portfellihaldamise konsultant Benjamin Dunn. „Praegu sa lihtsalt pead seda tegema. Vastutustundetu oleks praegu see tegemata jätta.“

Sel aastal on Standard & Poor’s 500 indeks jõudnud uute rekorditeni umbes 50 kauplemispäeval. Kõige suurem langus (eelnevast rekordist) on olnud alla 3 protsendi. USA aktsiaturgude väärtus on kasvanud rohkem kui 3,2 triljoni dollari võrra ja volatiilsus on kõigi aegade madalaimal tasemel.

Lihtne on öelda, et selle on põhjustanud Donald Trumpi presidentuur ning tema lubadused. Tema ametiajal on paljud aktsiad kallinenud märkimisväärselt, aga Credit Suisse'i riskinõustaja Mark Connorsi sõnul on siin ka tähtis faktor Brexit.

Pärast seda kui Suurbritannia otsustas 2016. aasta juunis Euroopa Liidust lahkuda, vähenes ülemaailmse aktsiaturu väärtus vaid kolme päevaga 2,6 triljoni dollari võrra. Paljude sõnul oli Brexit Suurbritannia ajaloo üks suurimaid sündmusi. Investorite seas oli paanika küllaltki tuntav ja hirm võttis palju ka üle.

Aktsiaturud taastusid aga väga kiiresti. Need, kes languse ajal müüvad, on tehtud lolliks. „Varem saime tähtsate sündmuste järel palju kõnesid,“ ütles Connors. „See kõik muutus pärast Brexitit. Nüüd võivad sündmused tunduda tõsised, aga kauplemisaktiivsus on väike ning langustest taastumine on kiire. Inimesed pööravad tähelepanu faktoritele, mis toetavad ostmist.“

Deutsche Banki endine peaökonomist Ed Yardeni, kes juhib New Yorgis enda uuringufirmat, oli hiljuti Texases, kus kohtus klientidega. Orkaanist räsitud Houstonis püüdsid inimesed jätkuvalt korda luua ning kaks klienti ei saanud tulla, sest nende majad said kahjustada. Kohtumise põhiteema oli aga väga konkreetne.

„Nad kõik tahtsid rääkida aktsiaturgude potentsiaalsest sulamisest (melt-up),“ ütles Yardeni. Sulamine on viimane kiire tõus, mis toimub enne aktsiaturgude langust. Näiteks Nasdaqi väärtus kahekordistus 1999. aastal ning kohe pärast seda toimus krahh. Midagi sellist pole praeguse pullituru ajal aga juhtunud. Kõige lähedasem on ehk 2013. aasta, mil S&P 500 indeks kallines 30 protsenti.

Investeerimisfirma Wedbush Securitiesi aktsiate divisjoni kaasjuhi Ian Wineri sõnul peitub probleem selles, et investorid tunnevad ennast võitmatuna. Olukorra on tekitanud paljud faktorid, olgu selleks kasumite kiire kasv, Föderaalreservi intressipoliitika, dollari odavnemine või müüjate kadumine turult.

„Kas riskid on praegusel aktsiaturul õiglaselt hinnatud?“ küsib Winer. „Minu jaoks ei ole. Inimesed on muutunud liiga rahulolevaks ja spekulatiivseks, see on veidi hirmus.“ Kui võrrelda S&P 500 firmade käibe ja hinna suhet, siis on praegune tase kõrgeim alates 2000. aastast.

Sellegipoolest on väga raske hinnata või mõista, millal ja mis põhjusel järgmine langus võiks tulla. Keegi ei tea, millal aktsiaturult väljuda. Turgudelt väljumisega kaasnevad riskid. Näiteks Bank of America eelmise aasta uuringust selgus, et need, kes pullituru lõpus turul ei ole, kaotavad terve pullituru tõusust veerandiku.

Lisaks sellele kipuvad aktsiaturud taastuma ning see annab investoritele turvatunnet juurde. Need, kes 2008. aasta kriisi eel ei müünud, on ikkagi kümne aastaga oma raha kahekordistanud. Loe siit, kui kiiresti sinu portfell pärast kriise oleks taastunud.

Vanguard Group, mille triljonid dollarid on madalate teenustasudega indekseid järgivates fondides, on pälvinud nii kriitikat kui ka heakskiitu. Järjest rohkem inimesi otsustab passiivse investeerimise kasuks, mille negatiivsetele mõjudele on tähelepanu pööranud näiteks Goldman Sachs.

„See, et inimesed iga uudise järel aktsiatega kauplema ei hakka, on optimistlik,“ ütles Vanguardi investeerimisstrateegia direktor Fran Kinniry. „Investorid käituvad väga positiivselt. Nagu professionaalid. Neil on varad jaotatud ning nad rebalansseerivad.“