Aastal 3017 aeguvad väärtpaberid on hübriidvõlakirjad, ühendades nii tavapäraste vekslite kui ka omakapitaliinstrumentide omadusi, vahendas Bloomberg.

Lisaks lasi Örsted välja ka mõnevõrra traditsioonilisemaid tagatiseta võlakirju, mille tähtaeg on 2029. aastal. Mõlemad emissioonid on nn rohelised võlakirjad, mida tuleb kasutada positiivse keskkonnamõjuga projektideks.

Hübriidvõlakirju lastaksegi tavapäraselt välja igaveseks ning investorile tegelikkuses põhiosa tagasi ei maksta. Taanis on maksupõhjustel aga mõistlik kindlaks määrata ajaperiood, nii et hübriidvõlakirjade väljastajad valivad nii kõrge summa, et sisuliselt on see igavik.

Enne Dong Energy nime all tegutsenud Örsted on juba praegu maailma suurim avameretuulikute arendaja ning jaotusvõrgu operaatorina üks Taani suuremaid kommunaalfirmasid. Aasta alguses loobus Kopenhaageni firma fossiilkütustest ning müüs enda Põhjamere nafta- ja gaasitootmise Ineos AG-le.

„Me ei valinud rohelisi võlakirju seetõttu, et pidasime seda paremaks kaubaks, tegime seda seetõttu, et see on kooskõlas meie üldise strateegiaga,“ ütles investorsuhete juht Henrik B. Lund Bloombergile. Ta vihjas, et Örsted, mis on ühtlasi üks Taani suuremaid võlguvõtjaid, võib ka tulevikus rohevekslituru kasuks otsustada.

Bloomberg teatas asjaga kursis olevatele allikatel eviidatus, et Örsted muus 12aastaseid võlakirju 750 miljoni euro eest, 1000aastase hübiirdvõlakirja vastu oli huvi 500 miljoni eruo jagu.

Moody’s andis hübriidvõlakirjadele madalaima investeerimisjärgu reitingu Baa3. S&P andis neile aga pühala jagu madalama reitingu BB+, mis on allpool investeerimisjärku.