• OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,99
  • OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,99
Kuigi majandus kasvas tänavu mühinal, polnud kaugeltki iga börsiga võimalik võita. Võtame luubi alla maailma parimad ja halvimad börsid ja valuutad.
Lõppeva aasta parimad investeerimisideed
  • Foto: Panthermedia
Maailma börsiindeksite tipus troonis oodatult suur anomaalia, Venezuela. Bloombergi andmete järgi on see tõusnud (siin ja edasipidi on kõik indeksid viidud euro baasile) kolm ja pool tuhat protsenti. See pole mõistagi päris õige kasv.
Selle 32miljonilise elanikkonnaga riigi börsi paisutas sügav valitsuskriis, kus diktaator Nicola Maduro võtab mõõtu opositsiooniga. Kriis jõudis ka majandusse ning kuigi Venezuelal on kõik eeldused olemas, et olla rikas riik – maavarasid on seal nii palju, et Vene energiahiid Rosneft laiendas seal tänavu jõudsalt oma gaasivälju - ei toimi kriisi tõttu pea miski ning mustast turust on saanud uus normaalsus.
Börsi tõusu taga on asjaolu, et kohalikud paigutavad sinna raha eesmärgiga saada mingitki kaitset kohaliku valuuta bolivari hüperinflatsiooni eest. Seejuures on Venezuela börsi nimekirjas alla 20 ettevõtte.
Kui tänavu räägiti peamiselt sellest, kui kõrgel on aktsiaturd ja kui ülehinnatud aktsiad, siis aasta lõpuks tuli tõdeda, et enamik indekseid pole sugugi tühja koha pealt tõusnud: Maailmapanga hinnangul jääb tänavune maailma majanduskasv 3,6 protsendi juurde.
Valuutad: suur euro-aasta
Kui valida rahamaailma aasta tegijat, läheks rebimiseks bitcoini ja euro vahel. Kuigi esimene sai nii-öelda varjust välja ning läks uskumalult lendu, osutus teine valuutaks, millele naljalt vastast ei leidnud: ainult kaks maailma peamist valuutat suutsid eurot edestada: Tšehhi kroon ja Poola zlott, mis mõlemad napilt viie protsendiga ära tegid. Ülejäänud pidid eurolt valusa kaotuse vastu võtma. Tublisti nõrgenes ka Vene rubla, kuid mitte nii palju, et langejate toppi pääseda.
„Euro puhul on tegemist eelkõige taastumisega varasemast allamüügist, kui eurotsooni tulevik oli küsimärgi all. Nüüd on eurotsooni majandused taastumas, euro kriisimehhanisimid kehtestatud ja testitud ning usaldus taastumas. Lisaks on USA võtnud selge seisukoha, et dollari liigset tugevnemist nad ei soovi,“ selgitas Vallikivi.
Kõige enam odavnenud valuutaks euro suhtes kujunes Argentina peeso, mis kaotas aastaga ligi viiendiku väärtusest. Ladina-Ameerika suuruselt kolmandas majanduses käivad suured reformid, teiste hulgas vähendati subsiidiume kommunaalteenustele – ikka selleks, et eelarve kroonilist puudujääki lappida. See on aga Reutersi andmetel inflatsioonile hoo sisse lükanud.
Suurelt kukkus ka Türgi liir, kuid ka Šveitsi frank pidi vastu võtma kaheksaprotsendise languse. Šveitslased ise võtavad olukorda stoilise rahuga: see andis nende ekspordisektorile ainult hoogu. Muuseas, Neuer Zürichi Zeitungi küsitletud analüütikud leidsid, et euro jätkab tugevnemist ka tuleval aastal.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele