Üha vähem vabandusi Hiinat ignoreerida

Kuigi kõrge laenukoormus ning ülekuumenenud kinnisvaraturg on murepilvedena Hiina majanduse kohal, ei tasu investoril regiooni sugugi maha kanda. Tõsi, järgnevateks aastateks ootab Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm Hiinalt mõõdukat ja kontrollitud kiire majanduskasvu aeglustumist. Samuti keskendumist finantsstabiilsusele ning riskide juhtimisele.

Nii tuleb Hiinal ohjata tempokat laenukasvu ja liigaktiivset kinnisvaraturgu ning see lükkab ka majandusele väikese piduri peale. Aga isegi pisut aeglasemana teeb Hiina arenenud riikidele silmad ette.

„Rahvusvahelise Valuutafondi hiljuti avaldatud prognoos näeb ette Hiina majanduskasvu aeglustumist möödunud aasta 6,8 protsendilt 6,4 protsendile 2019. aastaks. Tagasihoidlik aeglustumine on ka analüütikute valdav ootus,“ sõnas Palm.

„Hiina viimasel parteikongressil teavitati, et on võetud kvaliteetsema majanduskasvu suund. Lihtsustatult tähendab see seda, et eesmärk ei ole mingi konkreetse jõulise majanduskasvu numbri saavutamine, vaid jätkusuutlikum, vähem võlakoormuse kasvust kantud majanduskasv. Lisaks kasvab tähelepanu finantsstabiilsusele (sh pangandusvälise krediidituru korrastamisele),“ ütles Palm. Hiina on maininud Palmi sõnul eesmärgina finantskriiside ärahoidmist, milleks järelevalve suurendab veelgi oma tegevushaaret ning karmistatakse regulatsioone.

Hiina majanduskasvu toetab tänavu maailma majanduse kiirem kasv, ning seda ka Aasia piirkonnas laiemalt, millega Hiina majandus üha rohkem integreerub. Paranenud on ka Hiina oluliste kaubanduspartnerite USA ja euroala majanduskasvu väljavaade. Hiina eksport jätkab tempokalt (novembris-detsembris oli kaubaekspordi kasv kahekohaline), peegeldades rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Palmi sõnul on märke ka eesseisvast mõõdukamast kasvust, näiteks rahapakkumise stabiilne aeglustumine viimase viie aastaga umbes 15protsendiselt aastakasvult 9 protsendile. Ka jaemüügi kasvutempo on mõnevõrra mõõdukam, aeglustudes vastavalt 14 protsendilt 10-le.

Samuti on väljakutseks jätkuvalt kõrge võlakoormus. Kuid võlakoormuse kasv on varasemast aeglasem, kerkides möödunud aastal pea 264 protsendini SKTst (259 protsendilt 2016. aastal).

Laenukasv on osades sektorites endiselt tempokas ja seega kiire kasvu oluliseks lätteks. Näiteks eraisikute laenud kasvavad üle kahe korra kiiremini kui Eestis. Ka pikemas perspektiivis, kus rahvastik vananeb, jääb majanduse olulisim kasvumootor – eratarbimine - sõltuma palgakasvu kõrval laenuvõtmisest. Teenustesektor kasvab Hiinas kiiremini kui tööstussektor ning see trend tõenäoliselt jätkub.

Hiina suur ja mitmekesine aktsiaturg pakub Palmi sõnul ahvatlevaid võimalusi riskide geograafiliseks hajutamiseks, kuid tuleb silmas pidada, et finantsvarade hinnaralli on seal olnud erakordne ning suuremate korrektsioonideta. Viimati köhatas turg 2015. aastal, mis tõi kaasa kerge turgude languse kogu maailmas.

Hiina börsi eripäraks on LHV privaatpanganduse portfellihalduri Kaius Kiivramehe sõnul sealsete väikeinvestorite hulk. Kuna hiinlastel on palju sääste, liigub ka aktsiaturgudel väga palju spekulatiivset väikeinvestorite raha ning turud võivad harjumuspärasest äkilisemalt liikuda.

„Väikeinvestoritele kohaselt ostetakse turgu siis, kui see läheb üles ja müüakse siis, kui see läheb alla, aga kuna sealsete väikeinvestorite osakaal turul on kõrge, siis liikumised on üksjagu äkilisemad kui muudel turgudel,“ ütles Kiivramees.

„Oluline aspekt on ka see, et Hiina on nüüd lisatud MSCI aktsiaindeksitesse, lisades piirkonnale atraktiivsust ja turule lisaraha. Hiina mitmed aktsiaindeksid edestasid möödunud aastal Euroopa omi. Näiteks Hang Sengi väärtus on aastaga kosunud euros umbes 20 protsenti (kohalikus vääringus 40 protsenti)! MSCI China indeks kasvas aastaga euros koguni umbes 30%, mis on pea kolm korda rohkem kui tootlused Euroopas,“ ütles Palm.

"Väikeinvestoril, kes põhjalikku eeltööd investeerimise valikul tavaliselt ei tee, tasub portfelli riske seda enam hajutada,“ tõdes Palm.

Siinsete investori võimekusse Hongkongi börsil üksikaktsiaid valida SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ei usu.

„Seega jäävad üle ETFid ning siinsele investorile paremini teada-tuntud börsidel noteeritud ettevõtted, mille tulud on otseselt sealse piirkonnaga seotud,“ ütles Koppel. Lisaks toob Koppel võimalusena investeerimisfondid, kes vaatamata kõrgematele tasudele suudavad investoritele läbi aktsiate valiku täiendavat väärtust pakkuda.

Läbi indeksfondide ja USAs listitud ettevõtete on kohalikule börsile lihtsam ligipääsu saada, kui otse Hiina börsile investeerides, leiab Kiivramees. „LHV privaatpanganduses oleme eelistanud investeerida Hiinasse läbi suurte tehnoloogiaettevõtete, kust saame kasu nii struktuursest muutusest, mida tehnoloogia ärimudelitele kaasa toob, kui ka oma avatusele sisetarbimisele.“ Kuid pimesi ETFi raha paigutada ei tasu: kuna Hiina-suunalised fondid on väga erinevad, tasub uurida, mis täpselt seal sees on.

Mõned tuntumad Hiina ettevõtted on e-kaubanduses tegelevad Tencent, Alibaba ning Baidu, kellel turuväärtuseks vastavalt 327 miljardit, 307 miljardit ning 65 miljardit dollarit. Alibaba ja Tencenti aktsia on viimase aastaga näidanud üle 100 protsendist tootlust, Baidu tõus jääb 50 protsendi lähedale.

Seekingalpha, investeerimisartikleid ning -soovitusi koondav sait, toob lubava ettevõttena välja 2miljardilise turuväärtusega Baozuni, kes tegutseb samuti e-kaubanduse vallas ning kelle aktsia on aastaga pea 200protsendist tõusu näidanud.

Tõnu Palm lisab, et investeeringuid tasuks arutada ennekõike pankade spetsialistidega ning ise kaasa mõelda. Mitu pead on mitu pead. Kuid otsuse peab langetama investor ikka ise, kes riski võtab.