Toorained ei kaitsegi inflatsiooni vastu?

USA tööministeeriumi veebruari alguses avaldatud tööturu raport viitas, et inflatsioonisurve kasvab. Sel nädalal teatati, et tarbijahinnaindeks tõusis eelmisel kuul 0,5 protsenti, mis oli oodatust palju rohkem. Öeldakse, et inflatsioon mõjub toorainetele positiivselt.

Asi on selles, et „toorained“ ei ole homogeenne varaklass. Tihtipeale pole toorainetel üksteisega mingit pistmist. Kõik toorained ei ole ajalooliselt olnud inflatsiooni vastu hea kaitse.

Financial Analyst ajakirjas ilmunud uuringus uuriti erinevate toorainete reaktsiooni inflatsioonile. Uuringu tegid investeerimisfondi TCW Groupi endine toorainete juht Claude Erb ja Duke’i ülikooli rahandusprofessor Campbell Harvey. Nad kogusid andmeid alates 1982. aastast ning inflatsioon jäi sellel ajaperioodil veidi alla 2 ja 6 protsendi vahele.

Erb ja Harvey leidsid, et vaatluse all olevast 12 toorainest olid inflatsiooniga positiivses korrelatsioonis 95protsendilise kindlusega kolm toorainet. 95 protsenti on tõenäosus, mis on statistikute arvates piisav ütlemaks, et muster on tõene. Ülejäänud üheksa toorainet ei olnud statistiliselt märkimisväärses korrelatsioonis inflatsiooniga. Lausa nelja tooraine korrelatsioon oli negatiivne. Tõsi küll, korrelatsioon oli nende nelja puhul küllaltki nõrk. On selge, et investor, kes loodab toorainete kaudu ennast inflatsiooni vastu kindlustada, on küllaltki nõrgal jääl.

Kindlasti tasub investeerides jälgida seda, millistesse toorainetesse fond investeerib. Paljude investorite jaoks on parim valik börsil kaubeldavad fondid. Näiteks võib tuua PowerShares DB Commodity Index Tracking Fund ja iShares GSCI Commodity-Indexed Trust.

Investoritel ei ole aga aimu, mis nendes ETFides on. Olukord oleks hea, kui toorained oleks homogeenne ja ühtlane varaklass, aga nii see ei ole.

Need ETFid on suure osa rahast paigutanud energiaga seotud toorainetesse. PowerShares ETFist moodustavad need 51 protsenti ja iShares ETFist 59 protsenti. Nende fondide struktuur on väga palju ka muutunud. Näiteks S&P GSCI indeks, millel iShares ETF põhineb, oli 70datel investeerinud 50 protsendi ulatuses veiseliha futuuridesse.

See tähendab, et nende indeksite ajaloolise tootluse põhjal järelduste tegemine on keeruline. See tähendab ka seda, et automaatselt ei tasu eeldada, et neid indekseid järgivad ETFid kaitsevad sind inflatsiooni vastu.

Miks mitte investeerida lihtsalt energiasektori toorainetesse? Need on väheste toorainete hulgas, mis on inflatsiooniga statistiliselt märkimisväärselt korrelatsioonis. Miks kasutada teisi tooraineid, mis inflatsiooni vastu nii hästi ei kaitse?

Vastus peitub selles, miks üldse investeerida toorainetesse. Kui inflatsioon on peamine põhjus, siis tasub kaaluda ainult energiasektoriga seotud tooraineid. Suurimad sellised ETFid on United States Oil ETF ja iPath S&P GSCI Crude Oil Total Return Index ETN.

Tasub meeles pidada, et need ETFid investeerivad futuuridesse, mitte füüsilisse naftasse. Nafta varundamine on lihtsalt väga kallis. Futuuridesse investeerimine on aga samuti kallis.

Vaadakem nende kahe suurima nafta ETFi 2017. aasta tootlust. WTI toornafta hind tõusis 12,5 protsenti, aga United States Oil ETF pakkus vaid 3,2 protsendilist tootlust. GSCI Crude Oil Total Return indeksi tootlus oli 4,6 protsenti.

Miks on erinevus nõnda suur? Sest futuurid aeguvad ning need tuleb uute vastu välja vahetada. Mõju võib olla nii negatiivne kui ka positiivne, aga mullu oli mõju peamiselt negatiivne (tuntakse ka nimega contagno). Mõju oli nii kehv, et see sõi suurema osa tõusust ära.

Eelmise aasta lõpus hakkas see hoopis positiivest mõju avaldama (backwardation). Nii kaua, kuni see jätkub, siis naftafutuuridega seotud investeeringutel peaks minema väga hästi. Garantiid aga pole, et see olukord ei muutu.

Aga kuld? Kui toorainete üle arutleda, siis ei saa kullast ja väärismetallidest mööda vaadata. Nendega seotud fondid on energiasektori fondide järel suurima mahuga. Uskuge või mitte, aga ajalooliselt pole kuld nii hästi inflatsiooni vastu kaitset pakkunud nagu arvatakse.

See on Erbi ja Harvey eraldiseisva uuringu tulemus, mis ilmus paar aastat tagasi Financial Analysts ajakirjas. Nad leidsid, et kuld kaitseb efektiivselt inflatsiooni vastu vaid väga pikaajalises perspektiivis – sajand või enam.

Nad leidsid, et kulla ja tarbijahinnaindeksi suhte ajaloolise keskmise järgi peaks kulla õiglane hind olema 900 dollarit untsist.