Kuidas aktsiainvestoritele viltu vaadatakse

Omaha suures keskuses valitseb meeleolu nagu Hansapäevadel: massid liiguvad ühe väljapaneku eest teise juurde ja pole asja, mida Warren Buffetti pildiga müüa ei saaks: loosi läheb kõik, alates sokkidest ja kauboisaabastest kuni kiirkaatrite ja Coca-Colani.

Ja igal pool tervitavad Warren Buffetti maheda naeratusega kujud, küll ülikonnas, küll kokapõllega, küll hot-dogi kujulise mobiiliga sõitmas. Selle mehe juurde tulevad investorid samasuguste tunnetega nagu jüngrid Jeesuse juurde õpetussõnu saama.

Aastaid Omahas käinud finantsist Robert L. Jones peab ülikoolides loenguid ja kiidab USA süsteemi, kus ülikoolid jagavad tudengitele investeerimistarkust. Tema ise laseb noortel kaubelda virtuaalkontol ja lühikese aja, harilikult kolme kuu jooksul, kuid tema sõnul on mõnigi suur ülikool läinud veel sammu võrra kaugemale. „Ma tean, et ülikoolid, kellel on rohkem raha, lasevad õppekava käigus oma tudengitel suurte summadega kaubelda. Kui nad kahjumisse jäävad, ei juhtu midagi, aga kui kasumi teenivad, siis jääb see ülikoolile,“ ütles Jones.

Ka siin Omahas asub kolledž, kus saab spetsialiseeruda investeerimisteadusele ja portfellihaldusele. Investeerimisest räägitakse Jonesi sõnul lastele juba varakult, kuid tema kursustele tulevad enamjaolt siiski algajad. Tema kogemus ütleb, et seminar on nagu läbilõige investeerimisseltskonnast: mõni on väga osav, mõni väga kehv, aga enamik on keskpärased. "Suurem osa tudengeid ikka kaotab raha,“ muigas Jones.

„Olen investeerinud kaks aastat, minu sõpruskonnas räägitakse sellest palju,“ rääkis 24aastane Kenny Ngo.

Nõustamisega tegelev Ngo usub, et turud on napilt languse äärel. See teda aga investeerimisest eemale ei peleta. „Turud on tsüklilised ja ma olen veel nii noor, et isegi kui hävin, jõuan elus veel mitu korda hea portfelli kokku panna,“ oli ta optimistlik.

Õige aktsia valiku kõval on tema hinnangul veelgi olulisem see, et noored mõtleksid erialavalikule. Laiemalt läheb tema sõnul aina rohkem tarvis võõrkeeli, sest äri muutub aina rahvusvahelisemaks. Aga kitsamalt on tema hinnangul reaalained need, kuhu maailm praegu liigub - selles valdkonnas on noortel kergem läbi lüüa ja töökohti jagub.

„Maailmas on suureks väljakutseks automatiseerimine. Aga ma arvan, et see on nullsumma-mäng: osad ametid kaovad ära, uued tulevad juurde. Mina küll ei usu, et teen viie aasta pärast sama tööd mis praegu. Või isegi seda, et selline ametikoht siis veel alles on. Muutustega tuleb kaasas käia,“ ütles Ngo, kes lubas, et investeerimist ta igal juhul ei jäta.

Hoopis teistsugust suhtumist kohtab Saksamaal. Daniel Trageser, kes samuti investeerib esimesi aastaid, oma kodumaal palju tuge ei leia. „Investeerimisest Saksamaal eriti ei räägita. Enamiku jaoks on see ikka nagu kasiino,“ nentis ta. 

Omahasse tuli ta sõpruskonnaga, kuhu kuulub inimesi üle Saksamaa ning keda ühendab investeerimishuvi. Koos tehakse netisaateid ja investeerimisteemalisi veebilehti. „Me üksteist varem ei tundnudki,“ ütles Trageser.

Oma seni parimaks aktsiavalikuks peab ta USA kiirtoiduketti Shake Shack, mis on just viimastel nädalatel hoo sisse saanud ja hakanud pärast pikka kiratsemist hooga kallinema. Tema portfellist leiab veel näiteks Saksa energiahiiu RWE.

Joe Cammarata igapäevatöö on müük, kuid Berkshire Hathaway aktsionärina võttis ta päeva vabaks ja tuli Omahasse kohale koos naisega. Investeerinud on ta aastakümneid ning peab oma parimaks investeeringuks „väikest“ USA klaasitootjat, mis teeb komponente iPhone'idele. „Vaata,“ võtab Cammarata oma iPhone'i taskust välja ja koputab klaasile: “See oli mu parim ost.“

Tegu on Corningu-nimelise ettevõttega New Yorgi osariigist, millest siinsed investorid suurt kuulnud pole. Tänavu on aktsia korralikult kukkunud, aga Cammarata-suguse investori jaoks, kes ostis aktsia viis aastat tagasi, oli tegu korraliku võiduga.