• Jaga lugu:

    Iseenda boss – kas unelmate elu või mandumine?

    Finantsiline vabadus paneb inimest leidma enda jaoks parimat võimalikku eneseteostust, võtavad kokku selleni jõudnud Eesti investorid, aga kui aega ja raha on laialt käes, võib ka laiskus ja lodevus peale tulla.

    Finantsiliselt vabaks saamine ei ole pannud Kristjan Liivamäge õppejõu töölt lahkuma, sest tegeleda oma kirega ja selle eest veel ka tasu saada on parim viis ennast teostada.Foto: Raul Mee
    Motiveerimaks ka paljusid teisi finantsiliselt vabaks saama, jagasid oma kogemusi "Rikkaks saamise õpiku" autor Jaak Roosaare, ettevõtja ja investor Madis Müür ning investor ja õppejõud Kristjan Liivamägi.
    Vabadus võimaldab anduda oma kirele
    Kõik finantsvabaduse saavutanud toovad välja, et neil on võimalus täielikult oma hobidele ja huvidele pühenduda. „Kuna minu kirg ja hobi on finantsturud ning investeerimine, siis olen hoolimata finantsvabadusest jätkanud töötamist selles valdkonnas. Ma naudin igapäevast tööd finantsvaldkonnas ning võimalust anda oma teadmisi ja kogemusi edasi TalTechi ja EEK Mainori tudengitele ülikoolides,“ räägib Kristjan Liivamägi.
    Madis Müür ei malda pikalt palmi all pikutada, aga kui juba puhata, siis valib ta selleks hooaja-välise aja, et ei peaks rahvamassides tunglema, ega kordades kõrgemaid hindu maksma.Foto: Raul Mee
    Madis Müüri nägemust mööda on mõttekas pärast esimese taseme finantsvabaduse saavutamist leida endale selline hobi, mis kõvasti raha sisse toob, ja ennast selles tippu arendada. See annab finantsvabaduse teel veel korralikult vunki juurde. „Palju parem ongi, kui oled endale raha sisse toova väljakutse huvitavaks mõelnud, teinud, arenenud ja teenistust tõstnud selles kordades üle keskmise peale, säästad ja investeerid mingi osa automaatselt ning siis saad selle kõrvalt jooksvalt vaadata, kui palju tööd ja palju muid tegevusi teha tahad,“ arvab ta. „Kas tahad nädalas töötada neli või kolm päeva ja ülejäänud aja perele, sõpradele ja hobidele panna, iga kuu ühe nädalase puhkuse võtta või pool aastat aega maha võtta? Ise toimetasin näiteks vahepeal ilma järgi, ilusa ilmaga randa või lauatama.“
    Rahaline põnts ei morjenda
    Tohutult palju annab elule juurde kindlustunne, et ootamatud kulutused ei aja elu totaalselt sassi, on mehed ühel nõul. „Näiteks läheb auto ootamatult katki, maksad oma 600 eurot ära ja lähed eluga edasi. Saan teha soovi korral ka tasuta asju – näiteks ei küsi ma õpilastele või tudengitele esinemise eest raha ja jagan "Rikkaks saamise õpikuid" neile reeglina tasuta,“ ütleb Roosaare. „Mul on võimalus investeerimisel suuremat riski võtta ja pääseda ligi tehingutele, mida väiksemate summadega teha ei saaks.“
    Ta toob välja ka selle, et isegi kui inimesel on töökoht olemas, saab käituda enda põhimõtete järgi ja soovi korral töölt ka lahkuda. Ja tore on ka see, et saab midagi kogukonnale tagasi anda oma kogemustest.
    Rahaline vabadus annab hoogu heategevusele, näiteks võimaldab Jaak Roosaarel Rikkaks Saamise Õpikut tudengitele tasuta jagada.Foto: Raul Mee
    Raha pärast suhe lörri ei lähe
    Pereinimestele on suur eelis see, et kogu pere saab tegeleda sellega, mida kõige olulisemaks ja vajalikuks peetakse. „Kui minu abikaasa soovib keskenduda mõnele uuele projektile või poeg vajab rohkem tähelepanu, siis on mul võimalik sellele olukorrale paindlikult reageerida ning vabastada oma aega, et toetada abikaasat tema ettevõtmistes või pühendada rohkem aega pojale,“ toob esile Kristjan Liivamägi. „Juba ainuüksi see teadmine, et selline võimalus ja lisakindlus on perekonnal olemas, aitab olulisel määral perekonnas vähendada pingeid tekitavaid vaidlusi raha teemal.“
    Sel ajal kui palgatöötajad kontorites viibivad, kasutavad iseenda bossid ära päevase aja hinnasoodustusi spordiklubides, kinos ja spaas ning tipptunni ummik võib neil meelestki minna. Milleks trügida siis kui teised, kui on võimalik privaatsemalt elu ja veel ka soodsamaid hindu nautida, on Müür oma elustiiliga rahul.
    „Omas tempos vaba graafikuga kulgemine on palju mõistlikum kui esmaspäevast reedeni üheksast viieni keskpärase sissetulekuga tiksutamine. Passid liiklusummikutes ja siis toidupoe ummikutes ja siis on spaad ja vaba aja keskused ka nädalavahetusel paksult rahvast täis ning hinnad kõrgemad. Mina,, vastupidi läksin mäele või wakepark'i siis, kui enamus veel tööl oli, ruumi maa ja ilm, piletid ka soodsamad. Nii saab palju parema tonksu oma taala eest!“
    Jaak Roosaare toob välja, et finantsvabaduse saavutamisel võib üllatusena tulla, et mingi kindel number on müüt. „Ei ole sellist hetke, kus nüüd saad öelda, et kõik, rohkem raha vaja pole. Mida rohkem on vara, seda rohkem uusi uksi avaneb selle investeerimiseks. Ehk siis liigud justkui järgmisele tasemele.“
    Kas ei ole ohtu vabadusest tüdineda, manduda ja alla käia?
    Kui on laialt käes nii aega kui ka raha, siis võib tulla peale laiskus ja lodevus. „Kui näiteks laps on koolis ja elukaaslane tööl, siis ainsana kodus olles võib igavusest tekkida kasutu tunne,“ rääkis Roosaare. Nii paradoksaalne kui see ka pole, peaks rahalise vabaduse saavutanud inimene nüüd, kus bossi enam pole, hakkama ise endale mingeid rutiine ja piiranguid seadma, et planeeritud asjad tehtud saaks.
    „Vahepeal oligi, et iga päev lähed peole ja jood ilma ilusaks,“ kirjeldas Müür oma kogemust tüdimuse lõksu langemisest. „Näiteks 2016. aasta suvi oli väga ilus, ühtegi halva ilmaga päeva ei meenu. Sai reisitud igasugustes Tansaaniates ja Mongooliates, pärast ei viitsinud aasta otsa lennujaama minna. Igavaks läks niimoodi, kaua sa ikka jõuad lebotada ja pidutseda? Mingi hetk oleks tervis ka hakanud järele andma arvatavasti. Asjalik inimene ei suuda kaua palmi all järjest istuda.“ Mandumist saab vältida uute sihtide seadmisega, leiab Madis Müür. „Rahaga harjub ära, vaba ajaga harjub ära, ägedaid seiklusi ei viitsi ka kogu aeg teha, väsitab.“
    Kristjan Liivamägi nõustub: „Kui inimestele anda liiga palju vaba aega ja kui tal puudub eesmärk, siis võib see inimene pahedele anduda ning tulemus võib olla katastroofiline. Seetõttu on oluline leida endas see kirg, mis paneb sul hommikul tõustes silma särama ja mis sind motiveerib. Olgu selleks kireks markide kogmine, lillede kasvatamine või reisimine, aga inimesel on elus vaja eesmärki. Seetõttu on minu üks põhimõtteid olnud, et raha ei saa olla eesmärk, raha on ainult vahend oma eesmärkide saavutamisel.“

    Eestis tegeleb investeerimisega kõigest 32 000 inimese ringis, mis on väga väike arv 1,3 miljoni elanikuga riigis.

    Kas kodanikupalk võiks olla esimene samm vabaduse suunas?
    Kodanikupalga ootamise asemel peaks Jaak Roosaare meelest ikka inimene ise väljundi leidma ja aktiivne olema. Ka Madis Müür leiab, et igasugused plaanid peaks lähtuma reaalsusest. „Isegi väike universaalne 500eurone kodanikupalk tähendaks 1,3 miljoni elaniku kohta aastas 7,8 miljardi euro jagu kulusid. Põhimõtteliselt paneks selle väikse lükkega kolmveerandi riigieelarvest lukku kellegi sotsialistliku utoopia peale ja mõne aastaga oleks käes Venezuela 2, humanitaarkatastroof ja inimesed põgeneks riigist,“ leiab ta. „Pigem peaks soosima elukestvat õpet, enesetäiendamist jooksvalt, vajadusel ka võimalust karjääris kannapöördeid teha. Tänapäeval ei kujutaks küll ette planeerida, et viie aasta pärast teen täpselt samas kohas täpselt sama asja täpselt sama moodi, nii need asjad enam ei käi.“
    Kodanikupalk ehk riigi poolt tingimusteta makstav põhisissetulek peaks idee järgi vabastama inimesed vaesumishirmust, andes neile võimaluse keskenduda oma annete ja huvidega kõige paremas kooskõlas oleva ameti otsimisele või ümberõppimisele. Soomlased alustasid 2017. aastal kaheaastast kodanikupalga eksperimenti, millega sooviti saada teada, kas see täidaks inimeste potensiaali rakendamise eesmärgi ja hoiaks ära ühiskondlike lõhede suurenemise. Eksperimendi tulemused selguvad 2020. aastal, kuid esimesed kokkuvõttes peaksid tulema juba käesoleva aasta märtsikuus.
    OECD 2017. aastal tehtud uuringu kohaselt võib kodanikupalk vaesust hoopis suurendada, kuna see asendab sotsiaaltoetusi ja annab lõppkokkuvõttes inimestele hoopis väiksema sissetulaku. See kehtib riikides, nagu Soome, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi kohta, kus on juba tugev sotsiaalsüsteem. USAs suhtuvad mitmed tehnoloogiaettevõtete juhid asjasse positiivselt, näiteks Tesla juht Elon Musk, Microsofti rajaja Bill Gates ja eBay looja Pierre Omidyar leiavad, et universaalne sissetulek võimaldaks inimestel muretult töötada oma ideede kallal ning neid innovatsiooniks pöörata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tehnopoli juhtivtöötajad: ainult kontoripinnast ei piisa, kliendid ootavad terviklahendust ja kogukonda
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Riigivõlakirjade tootluste kasv tekitab EKP-le uusi probleeme
Riigivõlakirjade tootlus on nii USAs kui ka Euroopas kiiresti kasvamas, sest Föderaalreserv plaanib tänavu intressimäärasid märgatavalt tõsta. Arvatakse, et osalt võib selle mõju üle kanduda ka Euroopasse, kuigi regiooni rahapoliitikutel intresside tõstmisega kiiret ei ole, vahendab Reuters.
Riigivõlakirjade tootlus on nii USAs kui ka Euroopas kiiresti kasvamas, sest Föderaalreserv plaanib tänavu intressimäärasid märgatavalt tõsta. Arvatakse, et osalt võib selle mõju üle kanduda ka Euroopasse, kuigi regiooni rahapoliitikutel intresside tõstmisega kiiret ei ole, vahendab Reuters.
Leedole esitati süüdistus miljonite kantimises ja võltsimises
Ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhtidele esitati süüdistus ettevõtte tühjaks kantimises ja pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamise katses.
Ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhtidele esitati süüdistus ettevõtte tühjaks kantimises ja pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamise katses.
Vilepuhuja märtri rollist välja tõstmine toob ettevõtjatele uusi kohustusi
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.