• OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,62%7 813,58
  • DOW 300,88%51 684,69
  • Nasdaq 0,64%27 367,62
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,3
  • OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,62%7 813,58
  • DOW 300,88%51 684,69
  • Nasdaq 0,64%27 367,62
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,3
Finantsiline vabadus paneb inimest leidma enda jaoks parimat võimalikku eneseteostust, võtavad kokku selleni jõudnud Eesti investorid, aga kui aega ja raha on laialt käes, võib ka laiskus ja lodevus peale tulla.
Finantsiliselt vabaks saamine ei ole pannud Kristjan Liivamäge õppejõu töölt lahkuma, sest tegeleda oma kirega ja selle eest veel ka tasu saada on parim viis ennast teostada.
  • Finantsiliselt vabaks saamine ei ole pannud Kristjan Liivamäge õppejõu töölt lahkuma, sest tegeleda oma kirega ja selle eest veel ka tasu saada on parim viis ennast teostada.
  • Foto: Raul Mee
Motiveerimaks ka paljusid teisi finantsiliselt vabaks saama, jagasid oma kogemusi "Rikkaks saamise õpiku" autor Jaak Roosaare, ettevõtja ja investor Madis Müür ning investor ja õppejõud Kristjan Liivamägi.
Vabadus võimaldab anduda oma kirele
Kõik finantsvabaduse saavutanud toovad välja, et neil on võimalus täielikult oma hobidele ja huvidele pühenduda. „Kuna minu kirg ja hobi on finantsturud ning investeerimine, siis olen hoolimata finantsvabadusest jätkanud töötamist selles valdkonnas. Ma naudin igapäevast tööd finantsvaldkonnas ning võimalust anda oma teadmisi ja kogemusi edasi TalTechi ja EEK Mainori tudengitele ülikoolides,“ räägib Kristjan Liivamägi.
Jaak Roosaare toob välja, et finantsvabaduse saavutamisel võib üllatusena tulla, et mingi kindel number on müüt. „Ei ole sellist hetke, kus nüüd saad öelda, et kõik, rohkem raha vaja pole. Mida rohkem on vara, seda rohkem uusi uksi avaneb selle investeerimiseks. Ehk siis liigud justkui järgmisele tasemele.“
Kas ei ole ohtu vabadusest tüdineda, manduda ja alla käia?
Kui on laialt käes nii aega kui ka raha, siis võib tulla peale laiskus ja lodevus. „Kui näiteks laps on koolis ja elukaaslane tööl, siis ainsana kodus olles võib igavusest tekkida kasutu tunne,“ rääkis Roosaare. Nii paradoksaalne kui see ka pole, peaks rahalise vabaduse saavutanud inimene nüüd, kus bossi enam pole, hakkama ise endale mingeid rutiine ja piiranguid seadma, et planeeritud asjad tehtud saaks.
„Vahepeal oligi, et iga päev lähed peole ja jood ilma ilusaks,“ kirjeldas Müür oma kogemust tüdimuse lõksu langemisest. „Näiteks 2016. aasta suvi oli väga ilus, ühtegi halva ilmaga päeva ei meenu. Sai reisitud igasugustes Tansaaniates ja Mongooliates, pärast ei viitsinud aasta otsa lennujaama minna. Igavaks läks niimoodi, kaua sa ikka jõuad lebotada ja pidutseda? Mingi hetk oleks tervis ka hakanud järele andma arvatavasti. Asjalik inimene ei suuda kaua palmi all järjest istuda.“ Mandumist saab vältida uute sihtide seadmisega, leiab Madis Müür. „Rahaga harjub ära, vaba ajaga harjub ära, ägedaid seiklusi ei viitsi ka kogu aeg teha, väsitab.“
Kristjan Liivamägi nõustub: „Kui inimestele anda liiga palju vaba aega ja kui tal puudub eesmärk, siis võib see inimene pahedele anduda ning tulemus võib olla katastroofiline. Seetõttu on oluline leida endas see kirg, mis paneb sul hommikul tõustes silma särama ja mis sind motiveerib. Olgu selleks kireks markide kogmine, lillede kasvatamine või reisimine, aga inimesel on elus vaja eesmärki. Seetõttu on minu üks põhimõtteid olnud, et raha ei saa olla eesmärk, raha on ainult vahend oma eesmärkide saavutamisel.“
Eestis tegeleb investeerimisega kõigest 32 000 inimese ringis, mis on väga väike arv 1,3 miljoni elanikuga riigis.
Kas kodanikupalk võiks olla esimene samm vabaduse suunas?
Kodanikupalga ootamise asemel peaks Jaak Roosaare meelest ikka inimene ise väljundi leidma ja aktiivne olema. Ka Madis Müür leiab, et igasugused plaanid peaks lähtuma reaalsusest. „Isegi väike universaalne 500eurone kodanikupalk tähendaks 1,3 miljoni elaniku kohta aastas 7,8 miljardi euro jagu kulusid. Põhimõtteliselt paneks selle väikse lükkega kolmveerandi riigieelarvest lukku kellegi sotsialistliku utoopia peale ja mõne aastaga oleks käes Venezuela 2, humanitaarkatastroof ja inimesed põgeneks riigist,“ leiab ta. „Pigem peaks soosima elukestvat õpet, enesetäiendamist jooksvalt, vajadusel ka võimalust karjääris kannapöördeid teha. Tänapäeval ei kujutaks küll ette planeerida, et viie aasta pärast teen täpselt samas kohas täpselt sama asja täpselt sama moodi, nii need asjad enam ei käi.“
Kodanikupalk ehk riigi poolt tingimusteta makstav põhisissetulek peaks idee järgi vabastama inimesed vaesumishirmust, andes neile võimaluse keskenduda oma annete ja huvidega kõige paremas kooskõlas oleva ameti otsimisele või ümberõppimisele. Soomlased alustasid 2017. aastal kaheaastast kodanikupalga eksperimenti, millega sooviti saada teada, kas see täidaks inimeste potensiaali rakendamise eesmärgi ja hoiaks ära ühiskondlike lõhede suurenemise. Eksperimendi tulemused selguvad 2020. aastal, kuid esimesed kokkuvõttes peaksid tulema juba käesoleva aasta märtsikuus.
OECD 2017. aastal tehtud uuringu kohaselt võib kodanikupalk vaesust hoopis suurendada, kuna see asendab sotsiaaltoetusi ja annab lõppkokkuvõttes inimestele hoopis väiksema sissetulaku. See kehtib riikides, nagu Soome, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi kohta, kus on juba tugev sotsiaalsüsteem. USAs suhtuvad mitmed tehnoloogiaettevõtete juhid asjasse positiivselt, näiteks Tesla juht Elon Musk, Microsofti rajaja Bill Gates ja eBay looja Pierre Omidyar leiavad, et universaalne sissetulek võimaldaks inimestel muretult töötada oma ideede kallal ning neid innovatsiooniks pöörata.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele