Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Vana investorite nali kõlab, et miljonäriks saamiseks on kindel tee: olla miljardär ja investeerida mõnda lennuliini. Selles naljas on omajagu tõtt, sest lennuaktsiate investorite käsi on tõesti tihti väga halvasti käinud. Kuid on erandeid.
Maailma suurim lennufirmade liit Star Alliance kaotab ühe asutajaliikmetest, sest USAs raskustesse sattunud SAS müüakse maha rahvusvahelisele konsortsiumile, mis on otsustanud lennufirma SkyTeamiga liita.
Mina oleksin lasknud SASil pankrotti minna karistuseks kümnendite pikkuse aktsionäride tüssamise ja investorite raha maha laristamise eest. Aga kahjuks leidus neid, kes arvasid, et see lennufirma väärib uut võimalust.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.