Investor Toomas: kas investor peaks terroriste kartma?

Just Talebi teostega tutvumine pakub minu hinnangul investorile Prantsusmaal toimunud koleduste mõtestamisel küllaga väärt mõtteainet. Kõigepealt aga sellest, kes ta selline üldse on.

Mainekad majandusväljaanded üle kogu maailma on viidanud Talebile kui viimase sajandi ühele säravaimale tippintellektuaalile. Ja põhjusega. Nii 1987. kui 2007. aasta börsikrahhis Wall Streetil suuri summasid teeninud doktorikraadiga kaupleja on üks neist vähestest autoritest, kes pole rikkaks saanud üksnes bestsellerite avaldamisega, vaid aastakümneid reaalselt turgudel madistades.

Tõe huvides olgu öeldud, et ka kirjanikuna ei tule tal kehvade müügitulemuste pärast silmi peita – tema tuntumaid teoseid „Fooled by Randomness“ („Juhuse narrid“) ja „The Black Swan“ („Must luik“) on tõlgitud üle kogu maailma ja tiraažid ulatuvad miljonitesse.

Mõlemas eelviidatud teoses tegeleb autor põhjalikult tõenäosuslikkusega – esimesel puhul on raskuskese sellel, kuivõrd suur on juhuse roll meie elus, ning ta näitab, kui kaitsetud oleme tegelikult meist mittesõltuvate tegurite ees.

„Must luik“ käsitleb aga põhjalikult samanimelist fenomeni. Tegemist on üüratu negatiivse või positiivse mõjuga sündmusega, mida keegi ette ei näinud ning mille toimumise tõenäosus on imepisike. Fenomeni iseloomustab ka paradoks, et pärast sündmuse toimumist leidub vähe neid, kes seda enda sõnul ette ei näinud. Just nõnda nagu suur hulk inimesi väidab tagantjärele, et nägi ette 2007. aasta finantskriisi või 11. septembri terrorirünnakuid. Inimeste mälu ja isiklik ajalookäsitlus on valikuline ja petlik.

Kuigi on võimalik ehitada üles optsioonistrateegiaid, mis aitavad lõigata kasu kõikvõimalikest suurtest krahhidest, mis paratamatult aeg-ajalt finantsturge raputavad, siis minu puhul tähendaks see kogu senise strateegia ümbertegemist ning sukeldumist tuletistehingute ning finantsmatemaatika maailma. Et selleks pole mul aega ega tahtmist, aitab ennustamatute tragöödiate vastu kõige paremini ajaproovile vastu pannud taktika – hajutamine ning emotsioonide talitsemine.

Talebi teoseid soovitan aga kahtlemata kõigil investoritel lugeda, sest sealt koorub ilusasti välja edu võti: tuleb osata vahet teha sensatsioonilisel ja empiirilisel, vältida tühja teoretiseerimist nagu katku ja avada uks üksnes faktidele. Nii ka Pariisi sündmuste puhul.

„Mustas luiges“ toob autor igapäevaelust briljantse näite selle kohta, kuidas inimesed end erinevate väljamõeldud narratiividega lollitada armastavad. Toetudes põhjalikule uuringule, viitab ta sellele, et „rahvuslik identiteet“ võib pakkuda küll vahvat materjali filmitööstusele ja aidata riigipäid sõjategevuse mahitamisel, ent empiiriliselt on rahvus pigem fiktsioon.

Samal ajal leidub endiselt neid, kes usuvad tõsimeeli brittide temperamenti või eestlaste töökusesse. Päriselus aitab inimeste käitumist rahvusest oluliselt paremini ennustada inimese sugu, sotsiaalne klass ja amet. Kogenud investor end rahvapärimustel lollitada ei lase.