Investor Toomas: mind jättis Draghi külmaks

Minu tegemisi pikemalt jälginud lugejad ilmselt mõistavad minu tülpimust Euroopa aktsiatest. Täitus ju eile täpselt aasta sellest, kui otsustasin osta 10 000 euro eest Frankfurdi börsilt Euroopa 600 suurima börsifirma aktsiate käekäigule panustava börsilkaubeldava fondi osakuid. Otsus, mis on seni tootnud vaid miinust.

Vaagisin toona ostu nii- ja naapidi ning ennustasin prohvetlikult juba siis, et ega värskelt välja hõigatud stiimulid viimaseks jää, kiitsin ETFi 2%-3% vahemikku jäävat aastast dividenditootlust ning suurepärast hajutatust.

„Mis sa siis kurdad, aktsiad sööstsid ju tänase EKP üllatuse peale üles ja oled napi paari tunniga tänu Draghile tubli 1000 eurot rikkam!“ ütlete. Nõus, päevaga 1000 euro teenimise vastu pole mul midagi. Tagatipuks on ligi kolmandik minu portfelli aktsiatest noteeritud dollarites ning veidi pikemas perspektiivis teenin ehk pisut kursivaheltki.

Paraku pean vaatama ka mündi teist külge. Mis hinnaga tänane tõus saavutati ja kui kaua see kestab? Ja just see teebki mind nukraks. Kui varem püüti Euroopa majandusele hoogu sisse tõmmata dünamiidiga, siis mida aeg edasi, seda rohkem paistab kasutatav laskemoon kangesti tuumapommi moodi.

See viitab minu hinnangul kahele ohule. Esiteks on Draghi tänane „rõõmusõnum“ selge märk sellest, et senine rahapoliitika pole soovitud tulemust andnud. Teine ja minu jaoks kõige olulisem küsimus on aga see, mis saab pärast seda kui viimnegi tulemoon on otsas?

Minul neile küsimustele vastust ei ole ning tunnistan, et minu pessimism süveneb iga päevaga. Samas mäletan selgelt, et sarnased tunded on mind vallanud varemgi. Viimati siis, kui USA Föderaalreserv alustas rahatrükiga teisel pool ookeani. Siis kuulusin minagi taas skeptikute leeri ning hoidsin suurema osa portfellist targu rahas.

Fakt on aga see, et minu skepsisest hoolimata on sel nädalal 7. sünnipäeva tähistanud USA pulliturg tõstnud S&P 500 indeksit finantskriisi põhjast pea 200% võrra. Ärge arvake, et see tõus tuli libedalt - nii kaua kui mina mäletan, on aktsiakrahhe igal aastal ennustatud ja turg pole kunagi pikki aastaid üksnes püstloodis ülespoole rallinud.

See on ka põhjus, miks ma enne seda, kui EKP salvest pole välja lastud viimnegi padrun, tõenäoliselt oma EXSA sümboli alt leitavat ETFi müüma ei torma. Seda enam, et keskpank ei ole sugugi ainus põhjus, miks EXSA langes. Vaadake, mida on aastaga teinud toorainete hinnad!

Samuti ei tähenda see kõik, et ma aktsiate vastu üleüldse usu oleksin kaotanud. Vastupidi, häid võimalusi pakub endiselt kodubörs ning Norra börsilt tänavu teenitud tootlust ei näinud ma alati börsibuumi tipuski. Niisiis, investeeri, aga ole valiv!