Ericsson tegi seda jälle

Ma ei ole Ericssoni investeerinud, kuid kui oleksin seda teinud, siis oleksin saanud eelmisel aastal kaasa teha aktsia enam kui 40% tõusu. Praegu soovitavad analüütikute valdavalt aktsiat hoida.

Mind intrigeerib aga juba mõnda aega küsimus, kui suurt kasu võiks Ericssonile ja Nokiale sündida sellest, et üks riik teise järel seab 5G investeeringutes küsimärgi alla või keelab Hiina Huawei tehnoloogia kasutamise. Põhjendusega, et see võimaldab Hiinal spioneerida või elutähtsaid süsteeme mõjutada. Teema on pidevalt ­uudistes. Reedel teatas maailma suuruselt teine mobiilsideoperaator Vodafone, et peatab Huawei tehnoloogia ostmise Euroopa turu jaoks, kuniks olukord selgineb.

Ericssoni aktivist-investor Christer Gardell kommenteeris Rootsi meedias, et muidugi on sellel Ericssonile (positiivne) mõju, kui põhikonkurent oma tooteid müüa ei saa. Ericssoni tegevjuht aga hoidus juubeldamast, märkides, et see tekitab turul ebakindlust, võib 5G-investeeringuid viivitada ja viia globaalsel turul erinevate standarditeni.

2017. aastal investeeris Huawei arendusse rohkem kui Nokia ja Ericsson kokku ja on tõusnud telekommunikatsiooniseadmete turu liidriks. Uuringufirma Dell’Oro Group andmetel on Huawei käes 28% turust, 17% on Nokial ja 13,4% Ericssonil. Läinud aasta lõpus ei olnud hea tunne Wall Street Journalist lugeda, kuidas teleoperaatorid kritiseerisid Ericssoni ja Nokiat, et nende tehnoloogia ei suuda Huaweiga sammu pidada. Ja kui Huawei ka välja poksida, on tagant tulemas Lõuna-Korea Samsung, mis samuti jõudsalt investeerib. Lisaks on risk, et Hiina võib vastukäiguna oma turul Ericssoni ja Nokiat ahistada.

Draamat jätkub. Samas võib see sektor olla üks neist, mis maailma majanduskasvu jahtumisele paremini vastu paneb. Keegi ei taha ju tehnoloogiarevolutsioonis maha jääda.