Valva oma vanaema!

Selleks, et raha, maa või mets välja petta, ei lähe tingimata vaja keerulist firmade rägastikku või erilisi IT-oskusi. Äripäev hoiatab, et ulatusliku ja tulusa skeemi saab üles ehitada tüngakõnele. Ainuke viis seda vältida on oma lähedasi hoiatada ja neil silm peal hoida.

Ilmselt kõige tuntum skeem on seotud Leedu kuritegelike jõukudega, kes vaatamata vahistamistele ning korduvatele hoiatustele ikka ja jälle välja ilmuvad. Nende skeem sihib ­eakaid inimesi ja on olemuselt lihtne.

Kelm helistab vanurile ning esineb korravalvurina. Ta väidab, et sugulane või hõimlane on sattunud või põhjustanud õnnetuse ning selleks, et teda vangi ei pandaks, tuleb “korravalvurile” altkäemaksu maksta. Pärast kõnet jõuab rahakuller sedavõrd kiiresti vanuri ukse taha, et viimane ei jõua kontrollida, kas lähedasega ka tegelikult midagi halvasti on. Nii on välja petetud ühelt inimeselt isegi tuhandeid eurosid.

Teine skeem on suunatud lastele. Nende puhul kasutatakse raha väljapetmiseks meele­lahutust. Ikka ja jälle komistab mõni oma esimese telefoni saanud laps keskkonnale, mis pakub meelelahutuslikku sisu ja teenuseid mobiilidele pealtnäha tasuta. Vastutasuks kasutamise eest küsib see vaid mobiilinumbrit, kuid selle kaudu lisatakse arvele väikene summa või liitutakse n-ö klubiga, mille eest iga kuu tasuda tuleb. Sadadesse eurodesse ulatuv arve ehmatab lapsevanemat kuu aega hiljem.

Kavala skeemi ohvriks võivad langeda isegi ettevõtjad. Ilmekas näide on Äripäeva tänane kaanelugu, mis kirjeldab, kuidas tüngakõne meetodit kasutatakse metsamaa hinna langetamiseks, et kas või järgmisel päeval maa kallimalt edasi müüa. Nimelt jõudsime jälile skeemile, kus metsa endale sooviv ostja püüab valega jätta metsaomanikule muljet, et eri ostjad pakuvad metsamaa eest sarnast madalat hinda. Selleks helistavad omanikule mitu inimest ühest ja samast ettevõttest, kuid esitlevad end erineva firma esindajana.

Nii rääkisid metsamüüjad, et esimese hooga tehakse neile kõige madalamad pakkumised. Näiteks kui heal juhul võiks metsamaa müüa 10 000 euroga, pakutakse algatuseks 2000. Sellega tehakse kindlaks, kas metsa­omanik teab, mis on tema maa väärtus. Pärast väga madalat pakkumist võib iga kõrgem hind tunduda lotovõiduna. Kui omanik keeldub müügist, teeb tüngakõne mõni väljamõeldud spetsialist, kes teatab, et metsa arenduskava ei kõlba kuhugi, metsas on juurepess või teised kahjurid.

Üheks lüliks selles skeemis on Olar Järvloo. Mees, kes on vähemalt eraisikuna tõenäoliselt tehingute arvu poolest Eesti suurim metsamaa vahendaja. Mullu kauples ta peaaegu 800 kinnistuga. Järvloo ise hoiab tehingu käigus varju ning ilmub välja alles notaris tehingu vormistamisel. “Ega ma ju ei teadnud, et ta on sadu kinnistuid kokku ostnud. Mõtlesin, et see on tal esimene,” rääkis üks hiljuti Tapa vallas Patika külas kinnistu müünud anonüümseks jääda soovinud mees. Ettevõtja Arno Hirtentreu kinnitas, et müüs Padise vallas Keibu külas kuulunud väikese maatüki Järvloole, kellega kohtus alles notari juures. Sellise skeemi ohvriks langemise oht varitseb ligi 100 000 Eesti väikemetsaomanikku. Olge valvsad!